/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
/nginx/o/2020/05/27/13121642t1hea8c.jpg)
42-aastane inglanna Zoe Stanmore võib tunda ülitugevat valu keha erinevates piirkondades ja rammestavat väsimust. Ta on põdenud 13 aastat fibromüalgiat, mille diagnoosini jõudmiseks kulus neli aastat, kirjutab Liverpool Echo.
Puusavalu osutus raskesti diagnoositavaks rängaks haiguseks
Fibromüalgiat iseloomustab krooniline üle keha leviv valu, väsimus, uneprobleemid ja mäluhäired koos teiste sümptomitega.
Haiguse täpne põhjus pole teada, kuid arvatakse, et see on seotud aju virgatsainete ebanormaalse tasemega ja kesknärvisüsteemi (aju, seljaaju ja närvid) info töötlemise viisidega keha sisekeskkonnas.
Zoe Stanmore meenutab, et enne diagnoosi saamist ütles talle üks arst, et see kõik on ta peas.
Ta läks teise arsti juurde ja suunati edasi valukliinikusse, kus suudeti naist aidata, nii et tal on praegu hea elukvaliteet.
«Kui mul diagnoositi fibromüalgia, polnud see nii tuntud kui praegu,» tõdeb Stanmore.
«Käisin esimest korda arsti juures vaagna- ja puusavalude, kontrollimatu väsimuse ja energiapuuduse tõttu.
Arstide juures käisin umbes neli aastat. Tehti vereanalüüsid ja röntgeniülesvõtted ja nad ei suutnud leida allikat, kuid valu oli kohutav. Oli päevi, mil isegi istuda oli piin.»
Arvatakse, et mõnel inimesel tekib fibromüalgia tõenäolisemalt vanematelt päritud geenide tõttu, kuid paljudel juhtudel näib, et haigusseisundi käivitab füüsiliselt või emotsionaalselt stressi tekitav sündmus.
Fibromüalgia mõjutab umbes seitse korda rohkem naisi kui mehi ja haigusseisund areneb tavaliselt 30.–50. eluaastal, kuid võib esineda igas vanuses inimestel.
On teada mõned ebatavalised päästikud, mis põhjustavad Stanmore`i sümptomite ägenemist, näiteks ilm, kuid sagedamini on see stress.
Pole teada, kui paljusid fibromüalgia mõjutab, ehkki uuringute kohaselt võib see olla üsna levinud seisund. Mõne hinnangu kohaselt võib fibromüalgia mõjutada umbes üht inimest 20st.