Tüütuim kevadine allergeen on kask
Pollinoosi ehk kevadise õietolmu allergia sümptomiteks on kinnine ja sügelev nina, sage aevastamine, vesine nohu ning punetavad, turses ja vesised silmad.
Pollinoosi võib kergelt segi ajada mõne viirusega, sest sarnaseid sümptomeid nagu nohu ja köha, harvemini ka kurgus kriipimise tunne, hingamisraskused ning lõhna- ja maitsetundlikkuse vähenemist esineb mõlemal. Õietolmu allergia ei põhjusta siiski kunagi palavikku ega liigeste ja lihaste valulikkust.
Õietolmust tingitud allergiakaebusi võib täheldada juba märtsis ja aprillis, kui hakkavad tolmlema lepp ja sarapuu, ebamugavamaks läheb aga aprilli lõpus ja mais, kui tolmleb kask. Kask on neist kolmest kõige agressiivsem, sest lisaks õietolmule võivad kergemaid haigusnähte tekitada ka kasemahla joomine ning kasevihaga vihtlemine, aga ka kasepuit ja puidutolm.
Tamme, paju, papli, saare, vahtra ja jalaka õietolm tekitavad allergiaid tunduvalt harvemini ning männi õietolm võib olla ka vaid kergelt hingamisteede ärritajaks. Harva osatakse seostada kevadist allergiat võilillega, kuid see laialt levinud juunis õitsev kaunis umbrohi on samuti üks võimalikest kevadise allergia tekitajatest. Õietolmuallergia võib tekkida ka inimesel, kel on kodus lemmikloomaks merisiga või küülik, kelle igapäevaseks toiduks on hein.
Mida vähem kodutekstiile, seda parem
Kuna suur osa eestlastest veedab tänavuse kevade rohkem kodus, on sel aastal eriti oluline pöörata rõhku oma elukeskkonna parandamisele. Kodus põhjustavad allergilisi reaktsioone peamiselt tolmulestad ja lemmikloomade karvad. Tolmulestad on väga agressiivsed – Eesti koolilaste seas läbiviidud uuringust selgus, et tolmulestade suhtes ilmnes ülitundlikkust lausa igal neljandal 3. ja 4. klassi õpilasel.