«Viljakust võivad mõjutada ka teised läbipõetud haigused, samuti kasvajad, näiteks munandikasvaja, ja tervenemiseks vajalik operatiivne, keemia- või kiiritusraviskeem. Lisaks mõjutab viljakust anaboolsete steroidide kasutamine ning pikas perspektiivis võib viia viljatuseni üldse ebaterve elustiil,» rääkis Laan.
Arst otsib viljatuse põhjusi
Kui paaril ei ole õnnestunud last saada, tuleb viljatust meeste- või naistearsti juures uurida. Meestearst tahab alati jõuda mehe viljatuse täpse põhjuseni, sest vaid siis oskab ta pakkuda ravi.
«Näiteks konkreetse azoospermia vormi korral võib arst määrata hormoonravi, mis aitab seemnerakud taas arenema panna. Võibolla sobib paarile hoopis kunstlik viljastamine. Häire võib aga olla ka nii äärmuslik, et mehel ei ole küpseid ega ka ebaküpseid sperme. Sellise diagnoosi korral sobib paarile kõige paremini doonorsperma kasutamine. Diagnoosi teadmine kiirendab otsuse tegemist ja võimaldab paaril edasi liikuda, et mitte oodata lõpmatult,» rääkis professor Laan.
Laane juhitav Tartu Ülikooli inimese geneetika uurimisrühm teeb teadustööd peamiselt reproduktiivgeneetika, sh just meeste reproduktiivtervise alal. Nad uurivad viljatuse ja soo arenguhäiretega seotud geneetilisi riske ning sellega seotud geneetilisi tegureid.
«Koostöös Tartu Ülikooli kliinikumi androloogiakeskusega on meil üks Euroopa suurimaid viljatute ja muude androloogiliste probleemidega meeste DNA-proovide kogumeid. Nende põhjal soovime välja selgitada uut teavet viljatuse geneetiliste põhjuste kohta,» ütles ta.