Tubakatööstus on ühe suurima epideemia vallandaja ajaloos
Enne tööstuslikku tootmist eksisteerinud ise keeratud suitsud ei kujutanud inimestele arvestatavat ohtu rahvatervishoiu mõttes. Mehhaniseeritud tootmine, uuenduslikud turundusvõtted ja kapitali koondumine panid aluse tänapäevasele globaalsele tubakatööstusele, mis segamatult nautis aastakümneid oma kasumit.
1930. aastatel hakkas ilmnema kopsuvähki haigestumise trend. Hoolimata teadlaste ja arstide löödud häirekellale, tõrjus tubakatööstus seda infot. Alles 1950. aastatel toimus läbimurre kopsuvähi ja tubakatarvitamise seoste kinnitamisel. Hoolimata sellest jagas tööstus veel kümneid aastaid väärinfot.
Suitsetamine on arenenud riikides vähenenud tänu tervisedendusele, WHO raamkonventsioonile ja piirangutele, kuid ikkagi sureb igal aastal selle tagajärjel maailmas üle 8 miljoni inimese.
Probleemiks on noorte huvi alternatiivsete tubakatoodete vastu
Ka Eestis on suitsetamise levimus viimase 20 aasta jooksul langenud. Igapäevasuitsetajaid on 17 protsenti täiskasvanud rahvastikust. Noorte suitsetamise langus on olnud stabiilne alates 2003. aastast, kuid probleemiks on saamas alternatiivsed tubakatooted.
E-sigarette on elu jooksul proovinud üle poole 15–16-aastastest õpilastest ja üha enam lapsi alustab tubakaga eksperimenteerimist just e-sigarettidest. Üle poolte e-sigareti tarvitajatest on samal ajal ka sigareti suitsetajad. Sagenenud on huuletubaka tarvitamine koolinoorte hulgas, kusjuures kasv oli suurem tüdrukute seas.
Samad eesmärgid, kuid uued tehnoloogiad
Globaalne tubakatööstus on silmitsi oma põhitoote, sigarettide, väheneva kasutajaskonnaga. Sigarettide suitsetamisest on saanud aina enam väljatõrjutud ebapopulaarne tegevus. Just kaotatud kliendid, mitte mure inimeste tervise pärast, on viinud tööstused otsima innovaatilisi lähenemisi tootearenduses ja maine kujunduses.