Tartus uuritakse uudse ravikombinatsiooni mõju kopsuvähi ravis

Uuritakse uue ravikombinatsiooni tõhusust kopsuvähi ravis. Foto: Shutterstock

Tartu Ülikooli meditsiiniteadlastel ja Tartu Ülikooli Kliinikumi arstidel on ambitsioonikas plaan saada täppiskiiritusravi ja immuunravi uudse kombinatsiooniga ravijuhistesse ja jõuda seeläbi kopsuvähki põdevate sobivate patsientideni. Selleks kaasatakse teadusuuringusse SynAct Lung kuni 20 kopsuvähi patsienti, et hinnata uue kombinatsiooni ohutust ja tõhusust.

Uuringu korraldaja, Tartu Ülikooli onkoloogia dotsendi ja Tartu Ülikooli Kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliiniku vanemarst-õppejõu Jana Jaali sõnul on pikka aega valitsenud arusaam, et viimase ehk IV staadiumi kopsuvähist ei ole võimalik tervistuda. Viimased aastad on aga näidanud, et kolmandik kopsuvähi haigetest, kellel on haiguse diagnoosimisel kolm kuni viis kaugsiiret ehk metastaasi ning kes lisaks süsteemsele ravile on saanud lokaalset kiiritusravi, on elus ka viis aastat hiljem ja kauemgi veel.

Tavapraktikas kasutatakse IV staadiumi kaugsiiretega mitteväikerakulise kopsuvähi korral ainult süsteemseid ravimeid. SynAct Lungi uuringus lisatakse aga süsteemsele ravile lokaalne kiiritusravi. «Kiiritusraviga saavad ravitud kõik kasvaja kolded – nii kopsus olev algkolle kui ka erinevates elundites paiknevad kuni viis metastaasi. Peale lokaalse kiiritusravi kasutame uuringus süsteemravina immuunravi, mis on viimastel aastatel kopsuvähi puhul näidanud suurt kasvajavastast tõhusust,» kirjeldas Jaal.

Praeguseks on kogutud arvestataval hulgal tõenduspõhist infot, mille kohaselt on ioniseerival kiirgusel oma osa süsteemse vähivastase immuunsuse tekkes. «On tõendatud, et kiiritusravi on lisaks lokaalsele ravitoimele võimeline stimuleerima ka kasvajavastast immuunsust ja seetõttu võimendama omakorda immuunravi tõhusust. Kiiritusravi tekitab kasvaja mikrokeskkonnas muutused, mis muudab kasvajarakud immunogeensemaks, tõhustades veelgi kasvajavastast immuunaktivatsiooni,» rääkis Jaal.

Kiiritusravi immuunaktiveerivat toimet kirjeldatakse eelkõige nn täppiskiiritusravi korral, mis on kasutusele tulnud tänu kiiritusravimasinate ja tarkvaralahenduste pidevale arengule. Selle ravimeetodi puhul kasutatakse väga suuri ühekordseid kiiritusravi doose ning raviseansse tehakse vaid kolmel kuni viiel korral. Ka kõrvaltoimeid on vähe, sest kiiritatav piirkond on täpse lokaliseerimise tõttu ülimalt väike (nt metastaas ja lisaks 4–5 mm).

Jaali sõnul on täppiskiiritusravi olnud maailmas pisut kauem kasutusel kui Eestis. Eestis tehti esimene metastaasi täppiskiiritusravi Tartu Ülikooli Kliinikumi radio- ja onkoteraapia osakonnas aastal 2017. «Immuunravi on onkoloogias olnud kasutusel vaid mõni aasta. Kahte ravimeetodit kokku pannes võib öelda, et tegemist on uudse ravikombinatsiooniga nii Eestis kui ka mujal,» tõdes Jaal.

Uuringu kulg

Hindamaks uudse ravikombinatsiooni – täppiskiiritusravi ja immuunravi – tõhusust, kaasatakse järgmise 18 kuu jooksul teadusuuringusse SynAct Lung 20 patsienti.

Uuringus oodatakse osalema patsiente,

• kellel on diagnoositud IV staadiumi mitteväikerakuline kopsuvähk,
• kes on vähemalt 18-aastased,
• kellel esineb kuni viis vähisiiret teistes elundites,
• kes ei ole metastaatilisele haigusele eelnevat ravi saanud.

Uuringusse sobivad patsiendid saavad esmalt kopsus oleva algkolde kiiritusravi ja seejärel tehakse täppiskiiritusravi kuni viiele metastaasile. Algkolde kiiritusravi jooksul alustatakse ka süsteemset immuunravi durvalumabiga, mille ravikuurid on iga nelja nädala järel. «Loomulikult kaasneb uuringuga süsteemsem ohutuse ja kasvajavastase tõhususe kontroll,» rõhutas Jaal.

«Kui suudame Eestis täppiskiiritusravi ja immuunravi kombinatsiooni tõhusust näidata, järgnevad tõenäoliselt suuremamahulised uuringud Euroopas laiemalt. Loodetavasti lisab tõhususe laiem tõestus raviskeemi ka kõikidesse ravijuhistesse ja see jõuab kõikide sobivate patsientideni,» avaldas Jaal lootust.

Kliiniline ja laboratoorne teadustöö

Tartu Ülikooli Kliinikumis tehtavasse uuringusse soovitakse kaasata patsiente üle Eesti. «Teeme uuringu just Tartus, sest lisaks kliinilisele poolele on vajalik ka väga laialdane laboratoorne teadustöö, et kirjeldada detailsemalt ravikombinatsiooni immuunaktiveerivat toimet. Samuti püüame leida uusi ravi tõhususega seotud biomarkereid,» kirjeldas Jaal, lisades, et proovide ohutuks ja kiireks logistikaks on labori vahetu lähedus väga vajalik.