Ameerika teadlaste pakutud uudne lahendus võiks aidata välja selgitada nii toidu kui ka muu päritolu ja liikumisteed, vahendab Novaator.
DNA-vöötkood aitab tuvastada toidu päritolu
Michael Springer Harvardi ülikoolist ja ta kolleegid pistsid bakteri- ja pärmiseenerakkude genoomi vahele laboris sünteesitud DNA-lõike, mille nukleiinhapete järjestusse võib soovi korral kodeerida infot, mis võib toimida justkui vöötkoodina.
Selliselt muundatud bakterite ja pärmiseente spoore võib mõnda vajalikku kohta või esemele, olgu liivale, mullale, vaibale, puidule või mujale külvata või piserdada. Spooridel on komme jääda kergesti igasuguste materjalide, esemete ja olendite külge, ja just seetõttu sobivad nad kasutada omalaadse sildina.
Neis sisalduvasse omalaadsesse vöötkoodi võib kodeerida info, mis võimaldab külvi- või piserduspaika edaspidi täpselt tuvastada.