:format(webp)/nginx/o/2020/06/09/13143962t1hd70d.jpg)
Eesti ettevõte Antegenes toob esimesena Euroopas tervishoius kasutusele innovaatilised vähktõve ennetuses kasutatavad geenitestid. Saadaval on nelja pahaloomulise kasvaja geneetilise riski testid: rinnavähk, eesnäärmevähk, jämesoolevähk ja naha melanoom.
Biotehnoloogia ja tervishoiu ettevõte Antegenes on välja arendanud uudsed polügeensete riskiskooride tehnoloogial põhinevad geenitestid, mis hindavad patsiendi personaalseid vähiriske ning sisaldavad arstlikke soovitusi edasisteks uuringuteks ja tervisekäitumise valikuks. Ennetavad geenitestid on mõeldud kõikidele täiskasvanutele, kes soovivad konkreetse haiguse riski teada saada.
Antegenesi asutaja, onkoloog doktor Peeter Padrik selgitas, et vähktõbi on algpõhjustelt geenirikete haigus. «Olen oma arstikarjääri jooksul ravinud koos kolleegidega tuhandeid vähihaigeid, kuid olen alati olnud teadlik, et parimad vähijuhud oleksid need, mille teket saaks vältida või vähemalt varakult avastada. Geneetilise eelsoodumuse teadmine ja arvestamine võimaldab meil ennetust ja terviklikku tervisekäitumist paremini korraldada. Vähi varajane avastamine võimaldab õigel ajal raviga alustada ja seeläbi elusid päästa,» põhjendas Padrik.
/nginx/o/2020/06/09/13143964t1h83d1.jpg)
Näiteks võimaldab rinnavähi test AnteBC anda individuaalse soovituse mammograafilise sõeluuringu alustamise vanuseks lähtudes konkreetse naise riskitasemest – kui tavapäraselt alustatakse sõeluuringut Eestis 50-aastaselt, siis osadel naistel on sama kõrge risk oluliselt nooremas vanuses. Või kui jämesoolevähi sõeluuringut alustatakse 60-aastaselt, siis jämesoolevähi test AnteCRC soovitab kõrge riskiga patsientidel alustada sõeluuringuga oluliselt nooremas vanuses.
Vähi geneetilist eelsoodumust aitab tuvastada polügeenne riskiskoor.
Teadusuuringud on näidanud, et mitme pahaloomulise kasvaja geneetiline eelsoodumus tuleneb muutustest paljudes geenides ehk on polügeenne. Antegenesi testid hindavadki inimese riski haigestuda vähki, kasutades tervishoius uuena polügeensete riskiskooride tehnoloogiat. Polügeensetel riskiskooridel põhinevad geenitestid aitavad täpsustada inimeste geneetilisi eelsoodumusi kasvajate tekkeks ning võimaldavad rakendada täpsemad haiguste ennetuse ja varase avastamise meetmed.
Ettevõtte arendusjuht Tõnis Tasa täpsustas, et polügeense riskiskoori meetod erineb standardsetest testidest selle poolest, et riski hindamisel võetakse korraga arvesse tuhandeid geneetilisi variante. «Riskihinnang põhineb aastatepikkustel põhjalikel teadusuuringutel ning on teaduslikult välja töötatud Antegenesi meditsiinilaboris koostöös onkoloogide, meditsiinigeneetikute ja bioinformaatikutega. Testid on valideeritud Eesti Geenivaramu ja Ühendkuningriigi Biopanga anonüümsetel andmetel ning täitnud kõik vajalikud regulatsioonid, mis tähendab, et testid on ametlikult terviseametis registreeritud,» sõnas Tasa.
Antegenes on esimene ettevõte Euroopas, kes toob polügeensete riskiskooride tehnoloogial baseeruvad geenitestid kasutusele tervishoiuteenustena. Lisaks riskihinnangule on juurde loodud kliiniline kontekst, mis võimaldab anda teaduslikult põhjendatud arstlikke soovitusi edasisteks uuringuteks ja tervisekäitumise valikuks.
Siinkohal ei saa öelda, et testid ennetavad vähi teket – aga kui vähk avastada võimalikult vara, siis saab seda ka efektiivselt ravida. Vähiennetuses ei sõltu kõik geenidest, mistõttu annavad Antegenesi testide vastused ka soovitused tervisekäitumiseks ja kehateadlikkuseks.
Testikomplekt koos juhistega saadetakse patsiendile koju. Prooviks on vaja DNA-proovi, mille saab võtta spetsiaalse vatipulgaga põse limaskestast. Võetud DNA-proov tagastatakse Antegenesile, kes analüüsib põsekaape materjalist kogutud DNAd teise põlvkonna genotüpiseerimisega.
/nginx/o/2020/06/09/13143979t1h6c91.jpg)
Testi tulemuseks on kliiniline raport, mis edastatakse patsiendile turvalise serveri kaudu ning vastavalt kõikidele privaatsustingimustele. Analüüsi tulemus saadetakse ka Patsiendiportaali ning Tervise Infosüsteemi (TIS), kust vajadusel näeb raportit patsiendi arst. Testile järgneb individuaalne geneetiline konsultatsioon videosilla vahendusel Antegenesi tervishoiutöötajaga, mille käigus selgitatakse patsiendile testi tulemusi.
Vähk on Eestis enneaegse suremuse põhjusena südame-veresoonkonnahaiguste järel teisel kohal ja vähki haigestutakse üha sagedamini. «Eesti praeguste andmete alusel tekib pahaloomuline kasvaja elu jooksul keskmiselt igal kolmandal mehel ja igal neljandal naisel. Antegenes loodigi eesmärgiga leida lahendusi, kuidas kasvajate teket ennetada ning tagada inimestele parem tervis ja pikem kvaliteetne elu,» lisas doktor Padrik.
Rohkem saab geenitestide kohta lugeda siit.
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)