Professor selgitab, millal rauatablette võtta tuleb

Doktor Mihkel Zilmer Foto: Elmo Riig / Sakala

Raud on organismile äärmiselt tähtis, aga rauapreparaadid pole mõeldud igapäevaseks kasutamiseks, ütles Tartu Ülikooli meditsiinilise biokeemia professor Mihkel Zilmer Kuku raadio saates «Patsiendiminutid».

Rauavaegusaneemiat tuleb ette sagedamini naistel, kuid alati pole vaja kohe haarata rauatablettide järele. «Kui vereanalüüs näitab, et hemoglobiin on normi alumise piiri lähedal või veidi alla selle, ei tähenda see veel tõsist probleemi,» selgitas Zilmer. Organismis on ka rauavarud. «Madala hemoglobiini puhul tuleks kindlasti lisaks määrata ferritiin.»

Normis ferritiin räägib piisavast rauavarust, sel juhul tuleks esmalt üle vaadata oma söömine – kas toidus leidub allikaid, kus raud on hästi kättesaadavas vormis. «Parimad on punane liha, maks ja verivorstid,» loetles Zilmer, kelle sõnul omastab organism rauda loomset päritolu toidust, näiteks punasest lihast 25 protsendi ulatuses, taimsetest allikatest, näiteks maasikatest, aga vaid 3–4 protsenti. «Mina nimetan jõulude aegset verivorsti söömist riiklikuks aneemiavastaseks tegevuseks. Raud maasikates on küll tore legend, aga esiteks marjades ei ole nii palju rauda kui punases lihas, ja teiseks ei saa sealt seda ka edukalt kätte.»

Toidusedeli korrigeerimisest enam üksi ei piisa ja rauapreparaadi võtmine seisab ees neil, kel on lisaks madalale hemoglobiinile alla normi ka ferritiin. «Valida võiks sellised tabletid, kus raud ei ole anorgaanilise ühendi, näiteks sulfaadi küljes, vaid on orgaanilise happega seotud. Teiseks peaks raud tabletis olema kolme-, mitte kahevalentne.» Nii tekib vaba rauda vähem.

Kasulik on raud organismis vaid seotud kujul, vabana muutub raud ohtlikuks, sest väga reaktiivsena kutsub see esile sügava oksüdatiivse stressi ja lõhub rakke, mis lõpuks viib erinevate haigusteni. Ka meelevaldne rauapreparaatide tarvitamine võib tekitada olukorra, kus osa rauda liigub organismis vabana. Pikaajaline raua ületarbimine, näiteks pausideta toidulisandite kasutamine, toob sama halva tulemuse.

Spreile tasuks kindlasti eelistada tablette, kuna suu kaudu on raua imendumine seedetrakti kontrolli all ja soolest imendub paras kogus, mistõttu vaba raud verre kahju tegema ei pääse. Sprei kasutamisel seedetrakti kontrollimehhanism puudub.

Rauavarude taastamine võtab vähemalt kolm-neli kuud. «Punaste vereliblede eluiga on 120 päeva – nelja kuuga jõuavad kõik rakud välja vahetuda,» lausus Zilmer.

Raua tähtsaim ülesanne on viia hapnik kudedesse, et koed ei oleks stressis ega põletikus. Aine vaegus avastatakse Zilmeri sõnul tavaliselt vereanalüüsi tulemustest, inimene ise seda ei märka, sest puuduse tunnused on üldised – väsimus ja vähenenud füüsiline võimekus, mis saadavad paljusid tervisehädasid. «Visuaalselt vast veretud huuled näitavad, et võiks mõelda vereanalüüsi tegemisele.»