Krampide ajal tõmbuvad lihased jõuga kokku, põhjustades valu ja seejuures ei saa ise seda protsessi kontrollida. Mis seda põhjustada võib ning kuidas saada leevendust, selgitab Minudoc.ee perearst Sergey Saadi Virtuaalkliinikus.
Perearst selgitab, kuidas leevendada jalakrampe (1)
Jalakrampe loetakse tavaliselt üsna ohutuks seisundiks. Krambid tekivad tavaliselt sääremarjades, jalalaba lihastes, harvemini reie lihastes, sagedamini õhtul või öösel, aga võivad tekkida ka päeval, kestusega mõnest sekundist kuni 10 minutini.
Mõnikord võib jalakrampide taga olla mingi haigus või muutus organismi elundite talitluses loomulikel põhjustel, näiteks: raseduse ajal; füüsilisel aktiivsusel; teatud tüüpi ravimite tarvitamisel, näiteks statiinid, mida kasutatakse kolesteroolitaseme langetamiseks; maksahaigused; selja struktuuride kahjustused.
Kõige tõhusamaks vahendiks jalakrampide leevendamisel on jalalihaste venitamine, aga võib aidata ka alaselja venitamine, soe kompress või vann, jalalihaste masseerimine. Doktor Saadi sõnul on magneesiumipreparaatide efektiivsus tavaliselt väike, välja arvatud juhul, kui patsiendil esineb magneesiumipuudus.
Ebameeldivaid aistinguid võib põhjustada ka rahutute jalgade sündroom, mis võib mõnikord olla seotud rauavaegusega.
«Perearsti poole tasub pöörduda siis, kui jalakrambid mõjutavad elukvaliteeti – segavad igapäevatoiminguid, liikumist või und.»