Euroopa Komisjon avaldas ELi vaktsiinistrateegia

Vaktsiin. Foto: Owen Humphreys / PA Wire/PA Images

Euroopa Komisjon esitas täna Euroopa strateegia COVID-19 vastaste vaktsiinide väljatöötamise, tootmise ja levitamise kiirendamiseks.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen sõnas selle kohta järgmist: «Nüüd on kätte jõudnud see hetk, mil teadus ja solidaarsus on seatud esiplaanile. Miski ei ole kindel, kuid ma olen veendunud, et suudame mobiliseerida vahendid vaktsiini leidmiseks ja viirusest jagu saamiseks. Peame olema valmis, et kogu Euroopas ja maailmas sellist vaktsiini toota ja kasutusele võtta. Vaktsiin peab meil aitama koroonaviiruse vastases võitluses läbimurde saavutada ning olema hea näide sellest, mida on võimalik ühiselt ära teha, kui me oma teadmised, uurimistegevuse ja ressursid kokku paneme. Euroopa Liit teeb kõik endast oleneva, et kõigile maailma inimestel olenemata nende elukohast oleks vaktsiin kättesaadav.»

Tänase strateegiaga toetab komisjon jõupingutusi ohutute ja tõhusate vaktsiinide väljatöötamiseks ja inimesteni viimiseks 12–18 kuu jooksul või isegi varem. Selle keeruka ettevõtmise nimel tuleb investeerida tootmisvõimsusesse ja teha samal ajal kliinilisi uuringuid, et oleks võimalik toota miljoneid või isegi miljardeid toimiva vaktsiini doose.

Strateegia eesmärgid on:

• tagada vaktsiinide kvaliteet, ohutus ja tõhusus;
• kindlustada liikmesriikidele ja nende elanikele kiire juurdepääs vaktsiinidele, tehes samal ajal jõupingutusi ülemaailmse solidaarsuse edendamiseks selles valdkonnas;
• tagada võimalikult kiiresti võrdne juurdepääs taskukohasele vaktsiinile.

ELi strateegia toetub kahele sambale:

• Vaktsiinitootmise kindlustamine ELis ja liikmesriikide piisav varustamine  eelostulepingute kaudu ning erakorralise toetuse rahastamisvahendi abil. Lisaks vaktsiinitootjatega sõlmitavatele eelostulepingutele võib teha kättesaadavaks täiendavaid rahalisi vahendeid ja muid toetusvorme.
• ELi õigusraamistiku kohandamine vastavalt praegusele kiireloomulisusele ja olemasoleva regulatiivse paindlikkuse kasutamine, et kiirendada vaktsiinide väljatöötamist, neile müügilubade andmist ja nende kättesaadavust, säilitades samal ajal vaktsiinide kvaliteedi, ohutuse ja tõhususe standardid.

Eelostulepingud

Selleks et toetada ettevõtteid vaktsiini kiirel väljatöötamisel ja tootmisel, sõlmib komisjon liikmesriikide nimel vaktsiinitootjatega eraldiseisvad lepingud. Vastutasuks õiguse eest osta teatava aja jooksul kindlaksmääratud arv vaktsiinidoose rahastab komisjon osa vaktsiinitootjate esialgsetest kuludest. See toimub eelostulepingute vormis. Eraldatud vahendeid käsitatakse kui sissemakset nende vaktsiinide eest, mille liikmesriigid pärast ära ostavad.

Vastavad vahendid saadakse märkimisväärses osas 2,7 miljardi euro suurusest erakorralise toetuse rahastamisvahendist. Täiendavat toetust pakutakse Euroopa Investeerimispanga laenude kaudu.

Rahastamiskriteeriumid

Rahastamisotsuse tegemisel selle kohta, milliseid vaktsiine toetada, võetakse arvesse järgmisi kriteeriume, mis ei ole veel ammendavad: teadusliku lähenemisviisi ja kasutatava tehnoloogia usaldusväärsus, suuremahulise tarnimise kiirus, maksumus, riskijagamine, vastutus, eri tehnoloogiad, varases staadiumis koostöö ELi reguleerivate asutustega, ülemaailmne solidaarsus ja tarnevõime tootmisvõimsuse arendamise kaudu ELi piires.

Alati on oht, et toetatud kandidaadid langevad kliiniliste uuringute käigus välja. Seepärast sarnaneb kõnealune strateegia kindlustuspoliisile – osa riskidest kantakse ettevõtjatelt üle riigiasutustele vastutasuks selle eest, et liikmesriigid tagavad õiglase ja taskukohase juurdepääsu vaktsiinile, kui see kord kättesaadavaks muutub.

Ülemaailmne solidaarsus

EL panustab ülemaailmsesse testimisse, ravisse ja vaktsineerimisse, mobiliseerides ressursse rahvusvaheliste partnerite võetud kohustuste kaudu ning ühendades jõud riikide ja ülemaailmsete tervishoiuorganisatsioonidega algatuses Covid-19 Tools (ACT) Accelerator. 2020. aasta mai lõpuks oli ülemaailmse koroonaviirusele reageerimise kampaania raames kogutud 9,8 miljardit eurot. Koostöös organisatsiooni Global Citizen ning muude valitsuste ja valitsusväliste partneritega on käimas teine etapp, mis kulmineerub ülemaailmse rahastajate tippkohtumisega 27. juunil.