Vaikelu hoonetes võib kaasa tuua ootamatud terviseohud

Legionella veetilgas Foto: Shutterstock

Tühjalt seisnud kontorihooned ja veekeskused võivad pärast eriolukorrast tingitud piirangute lõppemist uksi avades üllatada koroonaviiruse asemel tapva bakteriga. New York Times viitab ohtudele, mis võivad alguse saada kasutuseta olnud ja puhastamata ventilatsiooni-, kanalisatsiooni- ja kliimaseadmetest.

Kodukontorist tööpostile naastes ei pruugi koroonaviirus olla ainus haigus, mille pärast muretseda. Tavakasutuseks pikalt suletud hooned võivad olla kasvulavaks ootamatutele bakteritele. Professor Andrew Whelton koos oma meeskonnaga Purdue Ülikoolist Ameerika Ühendriikides on avaldanud uurimistööl põhinevad tähelepanekud ja hoiatused seoses kasutuseta olnud joogi- ja soojaveetorustikes paljunevate ning õhku jõudvate veepiiskade kaudu inimestele levivate haigustekitajate kohta.

Torustikud, kus tavaliselt aktiivses kasutuses olev vesi on pikalt seiskunud kraanide ja tualettide juurde, on hoonete kinnioleku ajal pakkunud soodsat elukeskkonda Legionella pneumophila  bakterile.

Sellest haigustekitajast alguse saav legionelloos ehk leegionäride haigus on üks suuremaid ohte, mis võib varitseda kontorihoonetesse naasvaid töötajaid. Samuti võivad ohtu sattuda hotellide, spordisaalide ja muude kasutuseta seisnud ühiskondlike hoonete töötajad ja külalised.

Legionelloos on ägeda kuluga nakkushaigus, mis avaldub põhiliselt kopsupõletikuna ja mida tekitav bakter jõuab inimese organismi enamasti piisknakkuse teel. Bakterid võivad levida ka muul moel, näiteks niiskest pinnasest pärit tolmuosakestega. Haigus sai oma nime Philadelphias (USA) 1976. aastal toimunud sõjaveteranide-leegionäride kokkutuleku järgi, kus haigestus kopsupõletikku 182 inimest, kellest 29 suri. Ameerika Ühendriikide haiguste tõrje ja ennetamise keskuse andmetel põeb seda haigust igal aastal üle 52 000 ameeriklase.

Terviseameti info kohaselt on tänapäeval haigus levinud kogu maailmas, seda nii üksikjuhtude kui ka puhangutena. Euroopas on enim legionelloosi juhte registreeritud Hipaanias, Prantsusmaal, Itaalias ja Suurbritannias. Eestis on seni esinenud haigus üksikjuhtudena.

Haiguse tunnusteks on kõrge palavik, kuiv köha, pea- ja lihasvalu, hingeldus, valu rinnus, võib esineda ka kõhulahtisust. 5–15 protsenti juhtudest lõpeb haigus surmaga.

Leegionäride haigus kujutab endas suurimat ohtu nõrga immuunsüsteemiga inimestele. Seega on koroonaviirust põdenud inimesed vastuvõtlikumad ka teistele nakkustele, mis võivad neid ohustada pärast piirangute lõppemist tööpostile naastes või veekeskust külastades. Purdue Ülikooli teadlaste uurimustöö näitas, kuidas seisvas veevärgis vohama hakanud Legionella bakter võib veesüsteemi kasutusele võtmise järel õhku paiskuda näiteks pärast tualetipoti loputamist.

Samuti võib bakteri levikule kaasa aidata sage käte pesemine, mida inimesed teevad koroonaviiruse leviku piiramiseks – veekraanide avanedes õhku lenduvad veepiisad võivad endaga kaasas kanda ka Legionella bakterit, mis seejärel satub inimese organismi ülemiste hingamisteede kaudu. 

Haigusttekitavate bakterite paljunemist veevarustussüsteemides saab vältida torustiku mehaanilise puhastamise ja läbivoolutamise teel; mikroobide hävitamisele aitab kaasa temperatuuri tõstmine kuumavee süsteemis. Bakterite vohamise riski saab vähendada ka hoone veesüsteemi desinfitseerimisvahendeid valades, kuigi puhastusvahendite mõju võib kaduda juba paaripäevase vee seiskumise järel. Nimetatud tegevused on osa veevärgi korrashoiust tavapärases olukorras, kus hooldustöid tehakse ennetaval ja nakkustekitajate paljunemise vältimise eesmärgil.

Eriolukorrast tingitult on mitmed asutused olnud suletud märtsist alates, seega on tegemist mitme kuu pikkuse veevarustus- ja kliimaseadmete alakasutusega.

Millised on pikaajalise vee seiskumise tagajärjed ja kuidas sellest tulenevaid ohte vältida, on teadlaste sõnul täpselt veel teadmata.

Enamik veesüsteemide hooldusjuhistest põhinevad ennetavatel meetmetel ning ei pruugi olla piisavalt tõhusad olukorras, kus toimub ventilatsiooni-, kanalisatsiooni- ja kliimasüsteemide avamine pärast pikaajalist seisakut. Seega on eriolukorrast välja tulemisel oluline, et koroonaviiruse jälgimisel ja selle levikule reageerimisel ei jääks märkamata kaua suletud hoonete taasavamisega seonduvad varjatud probleemid ning uute nakkuste võimalik teke ja levik.