Vabatahtlikud hakkavad pakkuma vaimse tervise murede korral tasuta veebinõustamist

Inimene, kes soovib head nõu, võib selleks aja broneerida peaasi.ee veebilehel. Foto: unsplash.com

Teiste riikide kogemus näitab, et kriisis ja sotsiaalses isolatsioonis võivad vaimsed häired ägeneda, kodudes on rohkem perevägivalda ja inimesed satuvad suurema tõenäosusega traumaatilistesse sündmustesse. COVID-19 pandeemia muutis paljude inimeste elusid ja muutustega käivad pahatihti kaasas psühhosotsiaalsed pinged. Lisaks tavapärasele arstiabile saavad inimesed abi otsida ka näiteks kriisiabi ja ohvriabi telefoniliinidelt, kuid kriisi mõõtmeid arvestades ei pruugi sellest piisata.

Abi osutamiseks käivitati uus veebipõhine nõustamisteenus, kus abivajaja viiakse kokku vastava koolituse saanud vabatahtlikuga. Projektis teevad kaasa noorpsühhiaatrid Eesti Psühhiaatrite Seltsist, peaasi.ee meeskond, Sotsiaalkindlustusameti eksperdid ning jooksvalt tulevad appi erinevad eksperdid. Vabatahtlikke aitab kaasata vabatahtlike andmebaas VAAB.

Juba mõnda aega saavad peaasi.ee nõustajatelt abi 16-26-aastased noored, ka neid abistatakse nüüd peamiselt veebi teel. Eesti Psühhiaatrite Seltsi noorpsühhiaatrite sektsiooni esimees doktor Helena Kisand rõhutab, et uue projekti sihtgrupp on laiem. „Potentsiaalselt tuge vajavate inimestena näeme meditsiinitöötajaid ja nende pereliikmeid, viirusesse haigestunuid, isolatsioonis inimesi, töötuks jäänuid, perevägivalla ohvreid ning neid, kellel on varemgi vaimse tervisega probleeme olnud ja kelle haigus võib stressiolukorras kiiresti ägeneda,” rääkis Kisand.

Inimene, kes soovib head nõu, võib selleks aja broneerida peaasi.ee veebilehel. Sealsamas saab valida, missugusel videoplatvormil inimene kohtuda soovib ja kui videokohtumine ei sobi, võib suhelda ka e-kirja teel. Soovi korral saab nõustajaga rääkida kuni tund aega järjest ja kuni viis korda.

Vabatahtlikele ekspertidele pakutakse veebi teel koolitusi, korraldatakse supervisioone ja koostatakse töö tegemist toetavaid juhendeid. Veebi teel pakutav nõustamine ei asenda siiski arstiabi. Vajadusel saavad vabatahtlikud suunata inimese sobiliku spetsialisti, psühhiaatri, psühholoogi või hingehoidja juurde.

15. juunil alustas projektiga 20 vabatahtlikku. Pilootperiood kestab augusti lõpuni. Siis saab hinnata teenuse nõrku ja tugevaid külgi ja otsustada, kuidas edasi minna. Praegu on plaanis sügisel nõustamisega jätkata, kuid teenuse täpsem maht veel selgub.