Aastakümneid kestnud uuringus ilmnes oluline südamehaiguste riskitegur naistel

Migreenihoogude puhul, millega käivad kaasas nägemisprobleemid, ilmneb haigetel ka rohkem südame-veresoonkonna probleeme. Foto: Shutterstock

USA tervishoiutöötajate terviseuuringu raames jälgiti migreenidiagnoosiga naiste haigestumist müokardi infarkti, insulti ning suremust südame-veresoonkonna haigustesse, kirjutab Eesti Arst.

Uuringusse kaasati 27 858 naist keskmises vanuses 54,7 eluaastat. Neist 87 protsendil ei olnud migreeni, 7,8 protsendil oli aurata migreen ja 5,2 protsendil auraga migreen. Viimase puhul kaasnevad tüüpilistele migreeni nähtudele visuaalsed sümptomid nagu näiteks vaatevälja värisemine või siksakiline nägemine.

Keskmiselt 22,6 aastat kestnud jälgimisperioodi jooksul esines 1666 juhul eespool loetletud isikutel südame-veresoonkonna tüsistus. Kardiovaskulaarse tüsistuse esinemissagedus 1000 isik-aasta kohta oli nii migreenita kui ka aurata migreeniga naiste hulgas 2,11, kuid naiste hulgas, kel oli auraga migreen, oli see näitaja oluliselt suurem – 3,36. Auraga migreeniga isikute hulgas oli südame-veresoonkonna tüsistuste esinemissagedus suurem kui rasvunud isikutel ja naistel, kel oli kõrge triglütseriidide või LDL-kolesterooli sisaldus veres.

Samas oli südame-veresoonkonna tüsistuste esinemissagedus arteriaalse hüpertensiooni (süstoolne vererõhk > 140 mmHg ja/või diastoolne vererõhk > 90 mmHg) ning kõrge vere üldkolesterooli taseme korral sama suur kui auraga migreeniga isikutel. Uuritud naiste populatsioonis ilmnes kõrgeim tüsistuste esinemissagedus isikute seas, kel oli diabeet ja kes suitsetasid.

Vajalikud on edasised uuringud, leidmaks võimalusi auraga migreeniga naiste kardiovaskulaarse riski vähendamiseks.