MEENUTUSI MINEVIKUST ⟩ Kuidas Rumeenia iibepoliitika laste ajude arengu ära rikkus

Rumeenia orvud lastekodu võrevoodites 1960ndatel. Foto: SCANPIX

Rumeenia diktaator Nicolae Ceausescu otsustas 1966. aastal  rasestumisvastased vahendid ja abordid keelustada, et riigi elanikkonda kasvatada. Järelkasvu tagamiseks asusid riigi palgal olevad günekoloogid ehk «menstruaalpolitsei» regulaarselt viljakas eas naisi läbi vaatama. Vähem kui viie lapsega peredele pandi peale «tsölibaadimaks» ning sündimus tõusis lakke.

Vähemalt viie lapse emadele pakuti olulisi soodustusi — emaduspuhkus, -toetus ja meditsiiniline abi — ning vähemalt kümne lapse emad kuulutati «kangelasemadeks». Vaesemad pered olid sunnitud lapsed riiklikesse lastekodudesse panema, mida üha juurde rajati. Aastaks 1989, kui Ceausescu kukutati, oli lastekodudes 170 000 orbu. Iibepoliitikal oli kohutav mõju nende aju arengule.

Bostoni lastehaigla pediaatriaprofessor doktor Charles Nelson külastas Rumeenia õõva tekitavaid lastekodusid 1999. aastal. Iga viieteistkümne lapse kohta oli tööl üks hoidja, kellel oli keelatud nutvaid lapsi sülle võtta ja neile kiindumust näidata — muidu oleks vaja üha rohkem kiindumust ihkavate laste jaoks rohkem personali palgata. Lastega toimiti mehhaaniliselt: tualetitoiminguteks pidid orvud plastpottidel reas istuma, nende soengud ja riided olid ühesugused ning neid toideti graafiku järgi. Lapsi ei hoitud, nendega ei mängitud ning nad olid ilma emotsionaalsest kontaktist, lähedusest ja stimulatsioonist. Neid inimesi tuntakse täna Rumeenias «õnnetute põlvkonnana».

Orvud õppisid mitte nutma ning olid valimatult sõbralikud igaühega, mis viitas tõsistele pikaajalistele kiindumusprobleemidele. Kui keskmine inimese IQ on 100, siis nende laste IQ oli 60-70, mis näitab kerget vaimset alaarengut. Nende ajude elektroentsefalograafiaga uurimisest selgus, et laste närvitegevus oli oluliselt vähenenud. Paljud lapsed sattusid ka psühhiaatriahaiglatesse.

1990. aastal paljastasid lääne reporterid Rumeenia lastekodus toimuva ning šokeerisid fotodega kogu maailma. Nähtut iseloomustati kui «Laste Gulagi» ja «Rumeenia eutanaasiaprogrammi». Hiljuti oli Tallinna Fotografiska fotomuuseumis ka üleval James Nachtwey näitus «Memoria» jubedate piltidega Rumeenia lastekodust.

Paljud lääne inimesed asusid Rumeenia õnnetuid lapsendama. Kui ameeriklased Carol ja Bill Jensen nelja aasta vanused Tomi, Johni ja Victori Rumeeniast adopteerisid, rääkisid lapsed isegi kohalikule taksojuhile arusaamatus segakeeles. Hiljem tuli lastel toime tulla õpiraskustega.

Miks on tunnetuslik stimulatsioon laste jaoks oluline

Beebid sünnivad suure hulga närvirakkudega, mis on omavahel ühendamata. Ühendused hakkavad aga tekkima tohutu kiirusega — vastsündinul kuni kaks miljonit uut närviühendust sekundis. Ühendused tugevnevad, kui inimene neid kasutab ja ümbritsevas keskkonnas toime tulema õpib. Ühtlasi kärbitakse neid ühendusi, mida ei kasutata. Seetõttu tuleb lapsele pakkuda arengut toetavat keskkonda: temaga aktiivselt tegeleda ning talle tunnetuslikku stimulatsiooni pakkuda temaga suheldes ja mängides, ümbritsevat keskkonda tutvustades.  

Aastal 2005 keelustas Rumeenia laste lastekodudesse paigutamise enne teist eluaastat (erandiks raske puue). Maailmas  endiselt palju orbusid. Ka neile tuleb tagada eakohast arengut toetavate tingimuste olemasolu.