Beebid ja puugid – kuidas kaitsta last ja mida teha, kui puuk on hammustanud

Puuk ja lepatriinu Foto: Erakogu

Dr Iris Koort Merekivi Perearstikeskusest annab nõu, kuidas hoida beebisid, kes ise ei oska nahalt puuki otsida ega enesetunnet kirjeldada.

Koosviibimised õuemurul, piknikud pargis ja jalutuskäigud metsaradadel suurendavad kohtumisvõimalust rohukõrtel askeldavate ja söögipoolist otsivate puukidega, keda on sel aastal eriti arvukalt.

Aprillist oktoobrini, kui käes on puukide aktiivseim eluperiood, on soovitav meeles pidada järgmist:

• Pärast looduses viibimist (nt murul istumist ja mängimist) kontrolli kogu lapse keha – eriti hoolikalt vaata üle kõrvatagused, nahavoldid, põlveõndlad.
• Kui leiad puugi, võta temast küünte või pintsettidega võimalikult pea lähedalt kinni ja sikuta ettevaatlikut nahast välja.
• Pese hammustuskohta vee ja seebiga; võimaluse korral puhasta desinfitseerimisvahendiga.
• Arsti juurde tõttamise asemel jälgi last paari-kolme nädala jooksul pärast looduses käimist või nahalt puugi leidmist.
• Kui puugihammustuskohta ilmub punetav laik või beebil tekivad kummalised sümptomid (nt käitumine muutub kas rahutuks või apaatseks, nutt sageneb, tekib palavik), siis pöördu perearsti poole.

Puukidelt inimesele kanduvatest haigustest on võimalik vaktsineerida puukentsefaliidi ehk puukajupõletiku vastu. Väikelaste puhul on Dr Koorti sõnul vaktsineerimisega soovitav alustada mitte varem, kui laps on saanud aastaseks. Siis on õige aeg minna perearsti juurde ja arutada vaktsineerimisplaani. Seniks aga olla valvas, et pärast looduse nautimist märgata lapse kehal jalutavat puuki, nahale tekkinud punast laigukest või ootamatuid muutusi lapse olekus.