P, 27.11.2022

Vähiravifond miinuses: riik võtab vabatahtlike annetustega ostetavatelt ravimitelt üüratu käibemaksu

PM Tervis
Vähiravifond miinuses: riik võtab vabatahtlike annetustega ostetavatelt ravimitelt üüratu käibemaksu
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Vähiravifond Kingitud Elu aitas möödunud suve jooksul mitmeid abivajajaid. Pildi peaminister Jüri Ratas fondile toetusi kogumas.
Vähiravifond Kingitud Elu aitas möödunud suve jooksul mitmeid abivajajaid. Pildi peaminister Jüri Ratas fondile toetusi kogumas. Foto: Margus Ansu

Vähiravifond on tänavu 150 000 euroga miinuses. Olulise murekohana tuuakse välja, et üheksa protsenti annetustest tuleb käibemaksuna riigile anda. 2020. aasta lõpuks on 2014. aastast tegutsev fond riigile maksnud kokku miljon eurot, mis on kogutud inimeste ja ettevõtete annetustest.

Vähiravifondi Kingitud elu poole pöördus mais 28 ning juunis enne jaanipäeva 24 inimest, kellel Haigekassast toetust saada ei õnnestunud. Toetusi on jagatud suures mahus, kuid koroonakriisist tingitud annetuste vähenemine on fondile tekitanud viie kuu jooksul 150 000 euro suuruse miinuse. Teisest küljest on Kingitud Elu pidanud sel aastal tasuma laekunud annetustest ligi 120 000 eurot riigile ravimite käibemaksuna.

«Olukord on nii kummaline, et sõnad jäävad klombina kurku kinni. Kogume Eesti inimeste annetusi kokku sisuliselt 1 või 5 euro kaupa, viies selleks koos meie vabatahtlikega aasta jooksul läbi lugematu hulga erinevaid kampaaniaid ja aktsioone,» ütleb Vähiravifondi Kingitud Elu juhataja Toivo Tänavsuu.

«Aga kui tuleb aeg kogutud raha eest Eesti vähihaigetele elupäästvaid ravimeid osta, mida riik ise oma kodanikele tervisekindlustuse kaudu ei võimalda, oleme sunnitud 9 protsenti kogutud annetustest ravimite käibemaksuna riigile andma. Nõnda, maksuseaduse jõuga, on meilt haihtunud sel aastal juba ligi 120 000 eurot - summa, mis on võrreldav näiteks kõikide maikuus kogutud annetustega. Sisuliselt olemegi terve maikuu tulud riigile andnud.»

«Meil on olnud erakordne õnn ja privileeg omada nii paljusid südamlikke ja lahkeid annetajaid ning toetada absoluutselt kõiki Eesti vähihaigeid, kes on fondi poole pöördunud ja kuuluvad meie sihtgruppi,» ütleb Tänavsuu, «Et riik nende annetuste pealt sisuliselt teenib, on küüniline ja ebaõiglane.»

Vähiravifondi kulud ja tulud

  • 2020. aastal on vähiravifondile laekunud 1,2 miljonit eurot. Fond tasus 1,35 euro ulatuses raviarveid. Riik teenis ostude pealt 120 000 eurot. Maikuus lisandus koroonakriisi mõjudest tingitult tavapärasega võrreldes tagasihoidlik annetuste hulk: 107 000 eurot.
  • 2019. aastal tasus fond raviarveid 2,7 miljoni euro ulatuses – riik teenis käibemaksuna 240 000 eurot.
  • 2018. aastal tasus fond raviarveid 2,5 miljoni euro ulatuses – riik teenis käibemaksuna 225 000 eurot.
  • 2017. aastal tasus fond raviarveid 1,35 miljoni euro ulatuses – riik teenis käibemaksuna 121 500 eurot.
  • 2014-2016 tasus fond raviarveid ligi 1,4 miljoni euro ulatuses – riik teenis käibemaksuna kokku 126 000 eurot.

Riigi toetus fondile 

  • 2018. aasta riigieelarvest maksti vähiravifondile tegevustoetusena 90 000 eurot.
  • 2019. aasta riigieelarvest maksti vähiravifondile tegevustoetusena 115 000 eurot.
  • 2020. aasta riigieelarvest maksti vähiravifondile tegevustoetusena 20 000 eurot.

Riigi toetus on moodustanud umbes kaks protsenti fondi kogutuludest, ülejäänud 98 protsenti on eraannetused.

Fond ei ole rahul lahenduste leidmise kiirusega

Vähiravifond heidab riigile ette seda, et eravestlustes on erinevate valitsuste ministrid mõistvad, kuid reaalseid lahendusi ei rakendata. «Jutuvahtu on olnud väga palju,» ütleb Tänavsuu.

Sotsiaalministeeriumi kommunikatsioonijuhi Oskar Lepiku sõnul on käibemaksupoliitika rahandusministeeriumi vastutusala: «Ravimite ja ka meditsiiniseadmete ja -tarvikute käibemaksukulu puudutab lisaks annetustele ka haigekassat ja tervishoiuasutusi. Madalam käibemaksumäär võimaldaks kõigil enamate ravimite eest tasuda. Pooldaksime, et kõikide ravimite käibemaks võiks olla üheksa protsendi asemel viis protsenti nagu see oli enne 2009. aastat või isegi madalam. Kaaludes annetuste eest ostetud ravimitele käibemaksuvabastust või käibemaksu summade kompenseerimist, peaks kindlasti kohe silmas pidama laiemat pilti. Samasuguses olukorras on ka teiste annetustest abi saavad organisatsioonid, mistõttu peaks plaan hõlmama ka muud kaubad ja teenused nii tervishoius kui teistel aladel.»

«Soodustamaks heategevust ning aitamaks kaasa erinevate heategevusorganisatsioonide tegevusele toetab riik täna sihtasutusi tulumaksusoodustuse kaudu, läbi tulumaksust loobumise (äriühingute jt juriidiliste isikute puhul) või selle tagastamise (füüsiliste isikute puhul). Ka Kingitud Elu on registreeritud tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirjas,» ütles rahandusminister Martin Helme.

«Käibemaks on objektiivne maks, seda makstakse toote või teenuse pealt ning selle puhul pole oluline, kust on tulnud raha selle ostmiseks. Ravimite eest maksavad nii inimesed ise kui tasub Haigekassa ning mõlemal juhul makstakse üheksa protsenti käibemaksu. Erinevalt mitmetest varasematest rahandusministritest ei ole ma kategooriliselt maksuerandite ja selle kaudu ühe või teise valdkonna soodustamise vastu, kuid nende erandite tegemiseks on vaja põhjalikku analüüsi. Käibemaksu laekumine on üks suur riigi tuluallikas, millest kaetakse ka erinevaid sotsiaalseid kulutusi. Minu hinnangul ei ole tänane toetusrahade jagunemine alati õige ega õiglane. Selleks, et abivajajatele paremat tuge pakkuda ning toetada organisatsioone, kes tõelisi abivajajaid aitavad, on minu arvates väga oluline ja vajalik üle vaadata see, mis alustel ja kuhu riik toetusi jagab,» ütles Martin Helme väljendades lootust, et teema tuleb peagi tõsisemalt arutamisele.»

Märksõnad
Tagasi üles