:format(webp)/nginx/o/2020/06/27/13176730t1h9a04.jpg)
«Fotokeratiit võib tekkida, kui viibida tunde rannas, lumel või veekogul ilma silmi päikeseprillidega kaitsmata. Esmasteks sümptomiteks on üks-kaks päeva kestev valu ja ajutine nägemise kadumine,» tõi välja Instrumentarium Eesti optometrist Merle Väljari.
Päikesevalgusega koos jõuab meieni UV-kiirgus, millest 95 protsenti moodustab UV-A kiirgus, mille intensiivsus on aasta läbi Eestis praktiliselt sama tugev. Ohtlikum on aga UV-B kiirgus, mis on kantserogeensem osa päikesevalgusest. Eestis on UV-B kiirgus intensiivsem kevadest sügiseni ja eriti hommikul kella 10-st kuni õhtul kella 16-ni, mil nii enda nahka, silmi kui ka juukseid tuleb eriti kahjustuste eest kaitsta.
Väljari soovitas intensiivse päikese korral eelistada tugevama UV-filtriga prilliklaase, eriti mägedes ja lõunamaades. Peegelduvate pindade puhul nagu näiteks veekogude ääres või merel viibides, aga ka pärast vihma autoga sõites, polariseeritud päikeseprille. «Polariseeritud päikeseprillid vähendavad peegeldust vee- ja autotee pinnalt ja muudavad nägemise seeläbi selgemaks ja täpsemaks, väsitades silmi vähem,» selgitas optometrist. «Seejuures on oluline, et päikeseprillide klaasidel oleks ka reaalselt UV-A ja UV-B kiirguse kaitse, sest lihtsalt tumedam klaas silmadele kaitset ei taga,» sõnas Väljari.
Kui on teada, et päikese käes tuleb viibida mitmeid tunde või terve päeva, võiks UV-kaitsega prille kasutada aasta läbi. Võimalusel kasutada ka päikesevarje näiteks peakatte näol, et silmi ereda valguse eest rohkem kaitsta. Kaitseta võib päikese käes viibida lühiajaliselt.
Optometrist lisas, et sageli unustatakse kaitsta just laste silmi, kuigi see on eriti oluline, sest nende silmad on UV-kiirgusele eriti tundlikud. «Silmi tuleb ereda valguse ja UV-kiirguse eest kaitsta terve eluea vältel,» rõhutas optometrist.
Lugu ilmus esimest korda aastal 2020.
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)