Arst selgitab, kuidas kaitsta end päikeselõõsas nahakahjustuse tekkimise eest

Randa võiks minna muul ajal kui keskpäeval. Foto: Vladislav Musakko

Kuidas nautida päikest ja püüda D-vitamiini tervist ohtu seadmata? Nahavähi ennetamisvõimalustest rääkis regionaalhaigla «Tervisepooltunnis» naha- ja suguhaiguste keskuse juhataja dr Maigi Eisen.

Tihti päevitatakse liiga innukalt ning saadakse päikesepõletus. Samuti on palju räägitud päevitamise seosest nahavähiga. Milline on praegune meditsiini seisukoht selles küsimuses?

Kõik, mis te väitsite, vastab tõele ja siinkohal meditsiini arvamus muutunud ei ole. Päevitamine ja päevitunud nahk ei ole tänapäeval tervislik. Päike kahjustab nahka, selle DNA-d ja tõstab nahavähi tekkeriski.

Teisalt jällegi on ju teatud kogus päikest oluline D-vitamiini ammutamiseks ning vabas õhus liikumine tuleb tervisele kasuks. Kuhu tõmmata piir?

On tehtud erinevaid uuringuid ning nüüd teame, et D-vitamiini saame kätte juba esimese 10 minutiga. Samas ei ole teda võimalik talletada, nagu mõned väidavad, et «laevad talveks akusid».

Päevitamisel on ka olemas kuldsed reeglid, mida järgida. Ei tohi võtta päikest siis, kui ta on väga intensiivne ehk 11–15 vahel, keha tuleb katta riietega, tuleb kanda päikeseprille ja mütsi. Viimast eriti mehed, kellel on kiilanemise tulemusel pealagi haavatavam. Kui on tehtud nahaprotseduure, näiteks happekoorimine või laserprotseduurid, siis ei tohi päikest võtta. Samuti tuleb päikesest hoiduda päikesetundlikke ravimeid kasutades. Väga oluline on kaitsta päikese eest beebisid ja väikelapsi.

Vaadates meie randasid näeme, et sellel ajavahemikul on just kõige rohkem rahvast. Kas need inimesed seavad oma tervise ohtu?

Paraku nii see on. Kõige enam tuleb hoida alla 18-aastaseid, sest noorena saadud päikesepõletus tõstab nahavähi tekkeriski. Eakamad inimesed, kes minu vastuvõtule satuvad ja ütlevad, et nad enam ei päevita, paraku oma nahavähi tekkimise riski sellega ei vähenda. Kõige suurem kahju tulebki lapsepõlvest.

Kas see tähendab, et kui inimene ei ole esimese 18 aasta jooksul päikesepõletust saanud ning on päevitanud väga mõõdukalt, siis võib ta vanemas eas julgemalt rannailma nautida?

Keskpäevane rand tuleks siiski ära unustada. Ma vaatan ikka kriitilise pilguga, kui näiteks «Aktuaalses kaameras» ilmateadet edastades öeldakse jälle, et homme on suurepärane rannailm. Me peame oma tervisekäitumist muutma ja mõistma, et päevitunud nahk ei ole tervise sümbol. Ta ei vähenda tselluliiti ega tee kauniks, vaid viib nahavähi tekkeni.

Selge on, et liival praadimine on vale, kuid vabas õhus liikudes hakkab päike paratamatult külge. Kas ka see on kahjulik?

Saame kasutada riideid, päikesekaitsevahendeid (30 või 50 SPF) ning paljusid tegevusi saab vabas õhus teha ka varjus olles.

Kas päikesekaitsekreem on piisavalt efektiivne, et end päikese käes julgemalt tunda?

Üldiselt on ikkagi parem kui me katame oma keha riietega. Päikesekaitsekreemi tuleb kasutada korduvalt siis, kui me käime ujumas. Igaüks peab siinkohal teadma oma nahatüüpi ja kui kergelt ta ära põleb. Kui mul on õhtul nahk punane ja valus, siis see on ilmselge viide, et olen saanud liiga palju päikest. Kõigil on oma piir ja seda tuleb tunnetada. Eriti halb on see, kui nahk on õhtuks villis.

Kas siis nahk, mis on juba kerge jumega, on ka tugevam ning uut päikesepõletust nii kergelt enam ei teki?

Jah, vastab tõele.

Ehk kui mõõdukalt alustada ja valmistuda rannahooajaks väikeste doosidega päevitades, siis võib end suvel rannas julgemalt tunda?

Jah, see ei ole nii ohtlik ning me ei kahjusta naha DNA-d. Pigment moodustubki nahale selleks, et seda kaitsta. Pikas perspektiivis võivad siiski kõik need päevitamised viia naha enneaegse vananemise ja kasvajate tekkeni.

Ehk päevitunud inimese ilusaks ja terveks pidamine on tegelikult ekslik?

Sellel inimesel on siiski päikesekahjustus. Praegu me näeme kõiki neid härrasid ja prouasid, kes nõukogude ajal intensiivselt päevitasid, tulemas nahakahjustustega arsti juurde. Kas on neil mittemelanoomne nahavähk, basalioom või lamerakkvähk. Samuti on neil palju aktiinilisi keratoose, mis on otsene päikesekahjustuse märk. Inimesed ei suuda tõsiselt võtta ohte, mis ilmnevad alles 30–40 aasta pärast. Nüüd on aga see käes ja nad ei ole rahul päikesest tingitud pruunikate laikudega kehal, mida teised nimetavad maksalaikudeks. Neid ei saa ka hästi eemaldada. On küll olemas teatud laserprotseduure, kuid kui nahka ei kaitse, tulevad ka laigud tagasi.

Kas riietel on ka päikesekaitset silmas pidades erinevusi?

On olemas spetsiaalseid riideid, mis aitavad päikesekiirgust blokeerida ja neid tähistatakse UPF märgisega.

Päikeseprillid aitavad ilmselt silma kaitsta?

Kindlasti. Päikeseprillide puhul tuleb jälgida, et neil oleks päikesekaitse olemas. Meie silmaümbruse nahk on väga õrn ning kahjustub kergesti. Keegi ei taha ju silmade juurde kortse.

​Päikese käes viibimise ABC

Igal juhul tuleb vältida päikesepõletust ehk liigset päevitust, mille ennetamist aitavad riiete, päikeseprillide ja vastava kreemi kasutamine. Samuti ei tohiks keskpäevasel ajal rannas päevitada. Nooremas eas kogetud päikesepõletused võivad tuua tagajärgi alles mitmekümne aasta pärast. Kui sa ise või sinu lähedased näevad naha peal muutuvaid ja kahtlustäratavaid moodustusi, tuleb pöörduda nahaarsti poole.

Lugu ilmus esimest korda aastal 2020.