/nginx/o/2020/06/29/13178121t1h05f0.jpg)
29. juunil tähistatakse sklerodermia päeva. Süsteemne skleroos ehk sklerodermia on moonutav, invaliidistav ja potentsiaalselt surmaga lõppev harv autoimmuunhaigus, mis mõjutab naha sidekude. Haigus võib põhjustada sidekoe tihenemist ja armistumist kogu kehas, seda iseloomustavad nahamuutuste kõrval ka südame, kopsude, seedetrakti ning neerude kahjustused, mis võivad põhjustada eluohtlikke tüsistusi.
Kui sklerodermia (SSc) mõjutab kopse, võib see põhjustada interstitsiaalset kopsuhaigust (ILD), mida tuntakse SSc-ILDina. ILD on sklerodermiahaigetele suur risk: kuni 90 protsendil süsteemse skleroosiga inimestest võib tekkida interstitsiaalne kopsuhaigus. See on ka sklerodermiast tingitud suremuse peamine põhjus, moodustades peaaegu 35 protsenti sklerodermiaga seotud surmajuhtumitest.
Süsteemse skleroosi põhjused ei ole teada, kuid hinnanguliselt mõjutab see kogu maailmas 2,5 miljonit inimest, enamasti naisi vanuses 25–55 aastat. Süsteemne skleroos on keeruline haruldane haigus, mis hõlmab erinevaid elundeid ja mille sümptomid varieeruvad. Seetõttu on haigust raske ära tunda ning selle avastamine ja õigeaegne diagnoos võivad hilineda.
/nginx/o/2020/06/29/13178110t1h10fd.jpg)
/nginx/o/2020/06/29/13178127t1h042c.jpg)
/nginx/o/2020/06/29/13178133t1ha18f.jpg)
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)