Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Ettevaatust: kodus ise juukseid värvides ole teadlik nendest soovitustest

Copy
Pea meeles, et tegelikkuses on nn ohutut juuksevärvi nii kaubanduskettidest kui ka veebist raske leida, kuna reklaamitavad tooted on sageli müüjate sõnul naturaalsed ja orgaanilised.
Pea meeles, et tegelikkuses on nn ohutut juuksevärvi nii kaubanduskettidest kui ka veebist raske leida, kuna reklaamitavad tooted on sageli müüjate sõnul naturaalsed ja orgaanilised. Foto: Shutterstock

Juuste värvimisel tuleb silmas pidada, et lisaks ägedale mürgistusele võib juuksevärvide pikemaajalisel kasutamisel olla erinevaid tagajärgi nagu allergia, viljatus, neuroloogilised haigused ja erinevate kasvajate (kusepõie-, kopsu-, pärasoole-, kõhunäärme-, emakakaela-, naha-, eesnäärme- rinnavähi, leukeemia, mitte-Hodgkini lümfoomi) teke. Seega tuleb eelnevalt veenduda kasutatavate kosmeetikatoodete ohutuses ja kontrollida, kas tooted on korrektselt pakendatud ja nõuetekohaselt märgistatud. Värvimisel tuleb toimida vastavalt pakendilt leitavatele juhistele. Isegi kui juuksevärvi kasutada täpselt vastavalt juhendile, ei ole ebatavaline, et kasutaja tunneb ajutiselt oma peanahal sügelust või kipitamistunnet, kirjutatab Tervisekaitse spetsialist Tartu Tervishoiu Kõrgkooli blogis.

Juuksevärvide peamine jagunemine:

  • ajutised juuksevärvid (kergvärvid ja toonivad šampoonid-palsamid) – kuluvad maha peale mõnda pesukorda;
  • poolpüsivärvid – kestavad umbes 6–10 pesukorda;
  • püsivärvid.

Kõige ohtlikumateks aineteks juuksevärvides peetakse järgmisi ühendeid – parafenüleendiamiin (PPD) ja tolueen-2,5-diamiin (PDT). Kusjuures ka ühekordne suukaudne PPD doos võib lõppeda neerupuudulikkusega; pikaajaline kokkupuude (naha kaudu või sissehingamisel) võib põhjustada limaskesta ärritust, astmat, turseid ja maksa kahjustusi. Juuksevärvi segudes sisalduv vesinikperoksiid muudab PPD kantserogeenseks (n-ö vähki tekitavaks), PPD-d sisaldavad juuksevärvid võivad põhjustada ka juuste väljalangemist. PPD võib sisalduda ka «musta henna» pähe müüdavates toodetes, mida kasutatakse «henna» tätoveeringuteks, kuid looduslik henna ei ole kunagi must.

Kahjuks ei ole võimalik tekitada täielikku nimekirja ohtlikest ainetest juuksevärvides. Näiteks ainete kantserogeensuse hindamiseks tehtavad teadusuuringud keskenduvad pigem nn tervete ja haigete võrdlemisele, kuid nende põhjal on võimatu öelda, milline aine või ühend konkreetselt mingit vähivormi on tekitanud. On võimalik, et juuksevärvides kokku segatuna muutuvad mõned ained koostoimes kantserogeenseteks. Kasvajate teke juuksevärvide kasutamise tagajärjel on tõenäolisem, kui kasutada tumedaid toone, püsivärve või juuksevärvi regulaarselt pika ajaperioodi jooksul.

Ohutu (neile kellel pole allergiat) ning peanahale ja juustele kasulik on kasutada juuste värvimisel hennat või tumedamate toonide saamiseks hennale lisaks ka indigot. Siinjuures aga tuleb arvestada, et tagasipöördumine nn «tavavärvide» juurde on keeruline, kuna hennat ei saa juustest samamoodi eemaldada kui «tavavärvi». Samamoodi võib henna anda juba varem kasutatud värviga ettearvamatu tulemuse, seetõttu tasuks enne hennatama asumist tutvuda hoolega vastava materjaliga näiteks sellelt lehelt või siit.

Pea meeles, et tegelikkuses on nn ohutut juuksevärvi nii kaubanduskettidest kui ka veebist raske leida, kuna reklaamitavad tooted on sageli müüjate sõnul naturaalsed ja orgaanilised. Ka n-ö looduslikud tooted võivad tekitada allergiad!

Koduse juuksevärvimise meelespea

  • Hoolda korralikult oma juukseid enne värvimist, kasutades selleks n-ö toitvaid maske.
  • Pese juuksed päev paar enne värvimist ja ära kasuta sel vahepealsel perioodil soenguvahendeid. Henna ja teised taimsed värvid peaks aga panema hoopis puhastesse juustesse.
  • Värvimisel eemalda ehted, mis võivad värviga kokku saada ja värvi toimel oksüdeeruda (metallehted) või värvi siduda.
  • Kreemita juuksepiir, see aitab kergemini eemaldada sinna sattunud värvi.
  • Arvesta sellega, et pikemate juuste puhul võib sul tarvis minna enam kui ühte värvikomplekti.
  • Värvivalikul pea silmas, et hiljem tumedamaks on alati kergem värvida kui tagasi heledamaks.
  • Kasuta võimalikult kvaliteetset juuksevärvi, hoidudes värvidest, mis sisaldavad ammoniaaki, parabeene ja resortsinoole.
  • N-ö looduslikuks tunnistatud juuksevärv ei ole automaatselt ohutu, sest võib sisaldada allergeene.
  • Loomulikku juuksevärvi ei tohiks muuta enam kui kahe tooni võrra. Juustevärvi olulisemaks muutmiseks tuleks esmalt katsetada kergvärviga.
  • Juuksevärvi eemaldamiseks kasuta pigem jahedamat vett – hoiab värvi kauem säravana. Värv, sh blondeerimissegu tuleb korralikult maha pesta!
  • Ära pese juukseid pärast värvimist paar päeva, muidu võib see tuhmistada värvi.
  • Kasuta värvimisel alati kummikindaid, seda nii käenaha ja küünte värvumise ärahoidmiseks kui kemikaalidega kokkupuute vähendamiseks.
  • Katseta värvi enne värvimist väikesel nahapinnal, et teha kindlaks, ega sa värvi komponentidele allergiline pole.
  • Loe enne värvimist värvi kasutusjuhendit ja järgi seda.
Tagasi üles