Gaseeritud vesi ärritab magu, lõhub hambaemaili ja võib tekitada allergiat. Teadlased aitavad selgitada, kas tegemist on müütidega või on väidetel tõepõhi all.
Gaseeritud vesi – kirgas kosutus või oht elule?
Gaseeritud vees sisalduvad sulfitid võivad põhjustada nahalöövet ja hingamishäireid
Teadlased on uurinud gaseeritud veele lisatavate sulfitite mõju inimesele. Sulfitid on rühm väävliühendeid, mida kasutatakse laialdaselt toiduainetetööstuses nende puhastavate ja säilitavate omaduste tõttu. Toidule ja joogile lisatavad keemilised ained takistavad bakterite levikut, säilitavad toidu värvust ja vedelike läbipaistvust ning pikendavad säilivusaega.
Uuringute käigus on leidnud kinnitust gaseeritud vee joomisele järgneva allergilise reaktsiooni teke.
Ameerika erakorralise meditsiini ajakirjas avaldatud uuringus käsitleti juhtumit, kus inimesel tekkis pärast gaseeritud vee joomist eluohtlik allergiline reaktsioon suu limaskesta paistetuse ja kõritursega. Pärast haiglasse viimist ja olukorra kontrolli alla saamist anti astmatunnustega patsiendile turvalises keskkonnas veelkord juua gaseeritud vett, et välistada reaktsiooni teke mingile muule toidule või joogile. Katse kinnitas, et reaktsioon oli tekkinud just gaseeritud veele.
Korea teadlaste uuringus leidis samuti käsitlust allergiline reaktsioon gaseeritud vees olevatelt sulfititele – seal toodi ülitundlikkuse kahe põhilise tunnusena välja kõriturse koos neelamis- ja hingamisraskusega ning kublaline lööve e. nõgestõbi.
Iga inimese individuaalne tundlikkus mõjutab kaasnevate haigustunnuste raskusastet, mis võib ulatuda peaaegu märkamatust eluohtlikuni.
Allergilise reaktsiooni puhul tekivad iseloomulikud haigusnähud: üldine nahapunetus, sügelus, kublaline lööve, suu limaskesta sügelus ja turse, neelamis- ja kõnelemisraskused, astmast või kõritursest põhjustatud hingamistakistus, kõhuvalu, iiveldus, oksendamine, südametegevuse kiirenemine, vererõhu langusest tingitud nõrkustunne, surmahirm, teadvusetus, krambid. Inimese seisund võib muutuda kiiresti eluohtlikuks – kõritursest tingitud hingamisraskuse puhul on tegu anafülaktilise šokiga ning siin päästab inimese vaid kiire tegutsemine. Ülitundlikel inimestel on soovitav eelistada juua gaseerimata jooke, et ennetada keele- või kõritursest põhjustatud hingamistakistust.
Allergilised inimesed endaga pidevalt kaasas kandma esmaabiks vajalikke ravimeid (nt allergiavastased tabletid, automaatne süstal EpiPen adrenaliini süstimiseks kohe pärast turse tekkimist ja enne kiirabi saabumist).
Mulliga vesi sisaldab gaasilist süsinikdioksiidi, mis kahjustab hambaemaili ja mao limaskesta
Karboniseeritud vesi sisaldab selles lahustatud süsinikdioksiidi, mis teeb tavalise joogivee kergelt happeliseks ja kihisevaks. Maitse parandamiseks lisatakse karboniseeritud veele sageli ka soola ja teisi mineraale. Looduslik mineraalvesi on joogiks kasutatav mikrobioloogiliselt tervisele kasulik vesi, mis on pärit põhjaveekihist ja mis väljub saastumise eest kaitstud allikast. Mineraalvesi sisaldab mineraalaineid ja väävliühendeid; ka need veed jõuavad poeriiulile enamasti gaseeritud kujul.
Terviseportaal Healthline selgitab, miks enamus poelettidel olevatest veepudelitest sisaldavad gaseeritud vett. Vees olevad mullid on visuaalselt atraktiivsed nii pudelis kui ka klaasi valades; lisaks stimuleerib karboniseeritud vesi keele retseptoreid, mille tulemuseks on enamasti mõnusana tajutav mullitav, torkiv tunne ja ergutav tunne. Kui gaseeritud vett juua aga igapäevaselt, siis võib tekkida terviseprobleeme.
Mullitav vesi ärritab mao seinu ja soolestikku eriti inimestel, kellel on ärritunud soole sündroom; sagedasemaks kaebuseks võivad olla puhitus ja kõhugaasid. Eriti tuleks hoiduda mullivee joomisest hommikul tühja kõhuga. Hambaemaili kahjustumist on täheldatud enim juhtudel, kui vette on lisatud magusainet – mitmed uuringud on tõestanud magusainetega rikastatud gaseeritud maitsevete kahjustavat mõju hammastele.
Gaseeritud jookide asemel võiks valida naturaalse mullita vee inimesed, kellel on
- tundlikud hambad;
- maohaavad või mao ülihappesus;
- soodumus allergiliste reaktsioonide tekkeks – eriti astmahaiged, neelamis- ja hingamishäiretega inimesed.