Kehavälise viljastamise abil sünnib üha enam lapsi

Kehaväline viljastamine Foto: Shutterstock

Eestis teostati 2019. aastal 3230 viljatusravi tsüklit, mis on seitse protsenti enam kui aasta varem. Kehavälise viljastamise abil sündis 2019. aastal 488 last.

Kui aastail 2014–2016 oli viljatusravi tsüklite arv languses, siis alates 2017. aastast on see kasvanud, selgus värskest Tervise arengu instituudi (TAI) avaldatud statistikast. 

Ravimiameti andmetel moodustas 2019. aastal kehaväline viljastamine ehk IVF (In Vitro Fertilisation) 15% kõikidest viljatusravi meetoditest. Seda meetodit  peetakse kõige efektiivsemaks lastetuse ravimeetodiks, mis aga oli ainus, mille kasutamine 2019. aastal eelneva aastaga võrreldes langes (11%).

Kõige sagedamini kasutatud viljatusravi meetodid olid külmutatud embrüo siirdamine (FET) ja seemneraku intratsütoplasmaatiline injektsioon (ICSI), vastavalt 37 ja 36 protsenti viljatusravi kõikidest tsüklitest. ICSI on kehavälise viljastamise meetod, mida kasutatakse mehe raskema viljatuse ravi korral.

Kõige vähem kasutati emakasisese inseminatsiooni meetodit (IUI), mis moodustas 11% kõikidest tsüklitest. IUI meetodi kasutamine on viimase kolme aasta jooksul märgatavalt kasvanud, 2019. aastal tõusis selle kasutamine 26% võrreldes aasta varasemaga. IUI meetod on protseduur, mille käigus seemnerakud sisestatakse spetsiaalse kateetriga emakaõõnde. Seda kasutatakse peamiselt mehe sperma kergema viljatuse või emakakaela probleemidest tingitud probleemide raviks. Riik seda protseduuri ei kompenseeri.

FET ja ICSI on enamkasutatavad meetodid kõikides vanusegruppides. Viljatusravi kasutamine kasvas 2019. aastal kõige enam üle 40-aastaste naiste seas (28%) ning vähenes 40-aastaste seas (15%). Kõige enam kasutavad erinevaid viljatusravi meetodeid kaks nooremat vanusegruppi, 34-aastased ja nooremad ning 35–39-aastased naised. Esimeses grupis jäi viljatusravi kasutamine aastaga samale tasemele, samas 35–39-aastaste seas suurenes 13%. Peaaegu pooled, 41 protsenti viljatusravi tsüklitest teostati 34-aastastele ja noorematele naistele.

Kuni 2017. aastani siirdati ühe protseduuri käigus kõige sagedamini kaks embrüot. Alates 2017. aastast trend muutus ning kõige sagedasem oli ühe embrüo siirdamine. 2019. aastal on eelmise aastaga võrreldes ühe embrüoga siirdamisprotseduuride arv tõusnud 20 protsenti. Siirdamiseks kasutatud embrüote või sügootide arv oli 2019. aastal samal tasemel eelnenud aastaga.

Haigekassa andmetel oli 2019. aastal viljatusravi teenuste raviarvete summa 2,779 miljonit eurot, tõustes aastaga 12 protsenti. Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu kohaselt on kehavälise viljastamise piirhind langenud 687 eurolt 459 eurole, samas tõusis 2019. aastal ravijuhtude arv 21%.

Kliinilise rasedusega lõppes 2018. aastal 921 kunstlikku viljastamist, mis moodustab 31 protsenti kõigist läbi viidud viljatusravi tsüklitest. Suurema osa (81%) kliiniliste raseduste korral kasutati partnerannetust, millele järgnesid mitte-partneri doonorsperma (11%) ja mitte-partner doonor-munaraku (7%) kasutamine. Kunstliku viljastamise käigus tekkinud kõrvalekaldeid ja kõrvaltoimeid esines kuuel naisel.

Eesti meditsiinilise sünniregistri andmetel sündis 2019. aastal kehavälise viljastamise abil 488 last, mida on 49 lapse võrra rohkem kui aasta varem. Kõigist elussündidest moodustab see neli protsenti.

Viljatusravi puudutavad andmed on kättesaadavad TAI tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis (KV10–KV14) ning interaktiivseid graafikuid näeb siit.