Toiduvalik stressiga toimetuleku kergendamiseks
/nginx/o/2020/07/23/13228135t1h4169.jpg)
2. juuli 2020, 09:00
Video ei ole enam kättesaadav.Päevatöö ei mahu 24 tunni sisse, loodusjõud takistavad plaanitud tegevusi, mured on saamas päeva lahutamatuks osaks, tekivad küsimused: Kaua veel? Kuidas nii? Miks mina? Terviseportaal WebMD pakub valiku toitudest, millega parandada ihulist ja hingelist heaolu.
Kaerahelbepuder mustikate, mandlite, jõhvikate, kuivatatud aprikooside ja meega tõstab organismis õnnehormooni serotoniini taset, parandades seeläbi meeleolu ja lisades energiat. Samal ajal väheneb stressihormoonide kortisooli ja adrenaliini tase. Lisaks alandab kaerahelbepuder vere kolesteroolitaset ja aitab hoida vererõhku normis.
Stress võib põhjustada liigset söömist – selle vältimiseks on soovitatav süüa põhitoidukordade vahepalana täisterakuklit, näkileiba, väherasvaseid küpsiseid. Süsivesikuterikka, kuid madalama rasva ja valgusisaldusega toidu seedimine võtab kauem aega ja võib aidata kaasa veresuhkru taseme stabiliseerimisele.
C-vitamiin ohjeldab stressihormoonide taset ja tugevdab samal ajal immuunsüsteemi. Ühes kõrge vererõhuga inimestest tehtud uuringus normaliseerus vererõhk ja kortisooli (stressihormooni) tase kiiremini, kui inimesed võtsid C-vitamiini enne stressirohke ülesande lahendamist.
Pingelise eluga kaasas käiva peavalu ja väsimuse üks põhjusi võib olla magneesiumipuudus. Aedviljadest on hea magneesiumiallikas spinat ja teised rohelised lehtköögiviljad, lisaks võiks toiduvalikut rikastada sojaubadega.
Toore juurvilja söömisel on võimalik stressi vähendamisele füüsiliselt kaasa aidata – tükeldatud juurvilja närimine aitab vabastada lõualuu sinna kogunenud pingetest ja nii toimub üldine rahunemine.
Ka rasvarikas lõhekala on kõrge magneesiumisisaldusega; lisaks sisaldab see omega-3 rasvhappeid, mis pidurdavad stressihormoonide taseme tõusu ning aitavad eemal hoida südamehaigused ja depressiooni. Soovitatav on süüa vähemalt 100 grammi lõhet või tuunikala paaril päeval nädalas.
Hea tervislike rasvade allikas on ka pistaatsiapähkel, aga ka muud pähklid ja seemned. Iga päev väike peotäis pistaatsiapähkleid, kreeka pähkleid või mandleid aitab vähendada kolesterooli taset, leevendada südameveresoonkonna põletikulist seisundit, hoida veresuhkru väärtuse normi piires ja kaitsta organismi stressi mõjude eest. Meeles tuleb aga pidada pähklite kõrget toiteväärtust – peotäie asemel pakitäis pähkleid päevas toob peagi päevakorrale inimese heaolu kõigutavad kaaluprobleemid. Pähklite piiratud koguses söömist võiks võtta kui harjutust meelekindluse arendamiseks.
Ärevale olukorrale on omane vererõhu kõrgenemine – selle alandamiseks võiks süüa kaaliumirikast toitu (nt avokaado, banaan). Pool avokaadot sisaldab rohkem kaaliumit kui keskmise suurusega banaan. Kuna ka avokaado on kõrge rasvasisaldusega, tuleb siingi jääda koguste puhul mõistlikkuse piiridesse.
Stressiga toimetulekule võib kaasa aidata musta tee joomine. Uuringus, kus pooled inimestest jõid 6 nädala jooksul musta teed ja teised muid jooke, andsid teejoojad märku suuremast rahutundest ning ka nende stressihormooni tase veres oli teistega võrreldes madalam.
Kellel ei ole midagi piima joomise vastu, siis uuringud on näidanud, et leige piima joomine enne magamaminekut aitab vähendada ärevust ja kergendada uinumist. Põhjuseks on toodud piimas sisalduva kaltsiumi vastav mõju organismile.
Lisaks teadlikule toiduvalikule aitab stressi vähendada ka igapäevase aktiivsuse hoidmine või selle puudusel õue minek ja liikuma hakkamine. Värskes õhus liikumine parandab organismi varustatust hapnikuga ja ergutab keha tootma valu vaigistavaid ja õnnetunnet tekitavaid aineid. Pool tundi aktiivset liikumist paaril-kolmel korral nädalas koos igapäevase teadliku toiduvalikuga teeb head nii ihule kui ka hingele.