:format(webp)/nginx/o/2020/07/13/13209224t1h7c53.jpg)
Eesti teadlaste ja arstide koostöös arendatud preeklampsia sõeltest aitab prognoosida haigusriski raseduse kolmanda trimestri alguses 96,5% tõenäosusega. Varajane tuvastamine võimaldab leida riskirasedad, kelle tervist põhjalikumalt jälgides saab vähendada tüsistustest tingitud tervisehäireid.
Rasedus koormab naise organismi ja mõnikord ei suuda keha sellega täiesti kohaneda. Üks kõige raskemini ennustatavamaid ja keerulisemaid raseduse tüsistusi on preeklampsia raseduse teisel poolel.
«Preeklampsiale on iseloomulik äkiline vererõhutõus ning neerude ja mitme teise organi toimimise häired. Rasketel ja õigel ajal ravimata jäänud juhtudel võib haigus olla eluohtlik,» rääkis Tartu Ülikooli inimese molekulaargeneetika vanemteadur, sünnitusabi ja günekoloogia dotsent Kristiina Rull, lisades, et preeklampsia ohustab ka last, kelle üsasisene kasv saab häiritud ja kes võib sageli sündida enneaegsena.
Preeklampsia esineb maailmas umbes ühel juhul 20 raseduse kohta. Eestis on preeklampsiajuhte harvem, kuna meil jälgitakse rasedaid väga hoolikalt. Viimase viie aasta jooksul on esinenud preeklampsiat ühel juhul 50 raseduse kohta.
«Eestis on väga heal tasemel meditsiini- ja rasedate jälgimise süsteem. Nii suudetakse ka kõige raskemad haigusest tingitud tüsistused enamikul juhtudel ära hoida või neid märgatavalt leevendada. Kuigi preeklampsia taandub pärast sünnitust, on seda põdenud naistel hilisemas elus märksa suurem risk kõrgvererõhutõve ja II tüüpi suhkurtõve tekkeks,» rääkis Tartu Ülikooli inimese geneetika professor Maris Laan.
Preeklampsiariski varajane tuvastamine võimaldab võtta ennetavaid meetmeid ja hoida haiguse väljakujunemist kontrolli all. Seetõttu on ema ja loote meditsiinis olnud juba pikemat aega tähelepanu keskmes preeklampsia sõeltestide arendus.
Nüüd ongi Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi inimese geneetika töögrupp koostöös Tartu Ülikooli naistekliiniku ja SYNLAB Eestiga välja töötanud uuendusliku laboritesti, mis määrab ema verest võetud analüüsi põhjal korraga mitu preeklampsiale viitavat biomarkerit.
Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna doktorant, SYNLAB Eesti vastutav laborispetsialist Kaspar Ratnik rääkis, et algoritm kombineerib mõõdetud biomarkerite väärtusi ema kliiniliste andmetega ja hindab preeklampsia tekke riski järgmise kahe kuu jooksul. «Tehtud uurimistöö tulemuste põhjal on võimalik prognoosida haigusriski raseduse kolmanda trimestri alguses 96,5 protsendi tõenäosusega,» tõdes Ratnik.
Uuringugrupp analüüsis ka praegu kõige enam kasutatavat testi (sFlt-1 ja PlGF biomarkeri suhe), mis andis õige prognoosi ainult 74 protsendil juhtudest. Seega pakub eestlaste loodud test suuremat kindlust.
Teadustöö tulemused avaldati hiljuti ajakirjas The Journal of Applied Laboratory Medicine ja nende põhjal on esitatud Tartu Ülikooli nimel ka patenditaotlus.
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)