Vihaga toimetulekut saab kognitiivse käitumisteraapiaga parandada

Vihane inimene tunneb end ebaõiglaselt kohelduna ning tema mõtted on suunatud kätte maksmisele. Foto: Shutterstock

Viha tundmine on normaalne ja inimlik. See on vajalik, et oskaksime enda eest seista ja väärkohtlemisele vastu hakata. Probleemiks võib olla nii see, kui ei osata end kahjustava inimese suhtes viha väljendada kui ka see, kui viha takistab igapäevast elu.

Kogu vihase inimese organism valmistub tagasitõmbumiseks, kaitseks või rünnakuks. Inimene tunneb end ebaõiglaselt kohelduna ning tema mõtted on suunatud kätte maksmisele. Kehalisteks reaktsioonideks võivad olla lihaspinge, kõrgenenud vererõhk ja kiirem pulss. Arusaamad õiglasest kohtlemisest on aga väga erinevad.

Sageli kerkib viha ülesse just lähisuhtes, millele meil on enim erinevaid ootusi - mida lähedasem suhe, seda rohkem. Juhuslikult kohatud inimestele on meil vähem konkreetseid ootusi. Neist ootustest räägitakse aga oma lähedustele pigem harva ning neist ei pruugita isegi teadlikud olla. Kui lähedased jätavad need ootused täitmata, tuntakse end haiget saanutena, pettunutena ja sageli ka vihastena.