Taimemürgid hoogustavad eluohtlike haigustekitajate levikut

Kui palju on kasutatud taimemürki? Foto: Arvo Meeks

Taimekahjurimürkide laialdase kasutuse tagajärjel võib kiiremini levima hakata kurnav haigus skistosomiaas, vahendab Novaator. 

Berkley California Ülikooli (UCB) teadlased leidsid äsjases ülevaate-uuringus, et põllumajanduskemikaalid aitavad skistosomiaasi-ussi levikule mitmel moel kaasa. Kemikaalide mõjul jäävad need vee kaudu levivad parasiidid paremini ellu. '

Samuti vähendab keemiasaaste mageveetigusid söövate veekiskjate arvukust. Ühtlasi muutub keemia mõjul veealune vetikakooslus, mis tähendab mageveetigudele rikkalikumat toidulauda.

Selgus, et isegi väikesed kogused tavalisemaid taimemürke nagu atrasiin, glüfosaat ja kloorpürifos suurendavad skistosomiaasi nakatumiste arvu ja muudavad haiguse leviku piiramise raskemaks.

Mis on skistosomiaas?

Skistosomiaas on levinud peamiselt Aafrikas, kuid seda esineb ka Lähis-Idas, Kagu-Aasias, Hiinas, Indoneesias, Kambodžas ja Laoses ning Euroopas Korsika saare lõunaosas Cavo jõe äärsetel aladel.

Haigustekitajaks on ussnugiline Schistosoma haematobium. Vees olevad haigustekitaja larvid tungivad läbi naha organismi. 

Nakkusallikaks on haigustekitajatega saastunud mageveekogude vesi.

Haigustekitajad levivad magevee vahendusel – inimesed nakatuvad jõgedes, järvedes ujumisel, suplemisel, jalgsi veekogude läbimisel. Inimesed ei nakatu soolaveekogudes.

Peiteperioodi pikkus on 14 kuni 84 päeva.

Inimene põeb skistosomiaasi ägedas või kroonilises vormis. Ägeda haigusvormi nähud on palavik, pea- ja lihasvalu, kõhulahtisus, hingamisteede põletik ning valulik maksa ja põrna suurenemine. Krooniline haigusvorm võib aastaid kulgeda ilma haigusnähtudeta. Selle ägenemisel tekib soolte, maksa, kuseteede või põie põletik ning kahjustuda võib ka kesknärvisüsteem. Kroonilise vormi haigusnähtudeks on kõhulahtisus või -kinnisus, veriroe, urineerimishäired jm.

Nakatumise vältimiseks tuleb:

• skistosomiaasi riskipiirkondades hoiduda mageveekogudes ujumisest, suplemisest või nende jalgsi läbimisest,
• joogiks kasutatavat vett tuleb keeta või kuumutada vähemalt +50ºC-ni viie minuti jooksul, 
• pärast kahtlases veekogus suplemist pühkida nahk kohe rätikuga kuivaks.

Allikas: Terviseamet