Eesti Teadusagentuurile esitati üle veerandsaja uuringuettepaneku koroonaviirusega seotud probleemide lahendamiseks

Tartu Ülikoolist esitati ligi pooled taotlustest. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Teadlased esitasid Eesti Teadusagentuurile (ETAg) SARS-CoV-2 viirusega seonduvate probleemide lahendamiseks mõeldud erakorralises sihtgrantide taotlusvoorus üle veerandsaja taotluse kokku üle 4,5 miljoni euro ulatuses.

Enim taotlusi (11 taotlust ehk 38 protsenti) esitati viiruse levikut pärssivate materjalide ja pinnatöötlusvahenditega seotud küsimuste lahendamiseks ning üheksa ehk pea kolmandik taotlustest tervishoiusektori töökoormust vähendavate lahenduste leidmiseks. Teistes teemavaldkondades esitati vähem taotlusi: viis taotlust ruumide siseõhus viiruseosakeste vähendamisega seotud tehnoloogilistele lahendustele, kolm taotlust andmeanalüütikal tuginevatele lahendustele viiruse leviku hindamiseks ja meetmete mõju prognoosimiseks ning üks taotlus uut tüüpi isikukaitsevahenditele. Suurem osa taotlusi esitati interdistsiplinaarsetele projektidele ja on eksperimentaalse teadustöö spetsiifikaga.

«Meeldiv on tõdeda, et tõeliselt rasketes oludes leiavad poliitikud ning teadlaskond ühise keele,» ütles teadusagentuuri juhatuse esimees Andres Koppel. «COVID-19 epideemia algusjärgus tegid teadlased arvukalt ettepanekuid, kuidas viiruse levikut pärssida ja epideemia mõjusid leevendada. Poliitikud olid valmis eraldama sellekohasteks uuringuteks lisaeelarvest 4,3 miljonit eurot. Lisaks suunati sihtsuunaliselt koroonauuringuteks ümber ligikaudu neli miljonit eurot struktuurivahendite programmide vahendeid. Käimasolev sihtgrantide voor on üheks osaks neist uurinutest. Erinevalt riigi poolt RITA programmi kaudu tellitud uuringutest põhinevad sihtgrandid üldiste teemade raames teadlasete initsiatiivil pakutud uurimisideedel,» selgitas ta.

Vooru teemad määratles Haridus- ja Teadusministeerium, tuginedes ETAg-i korraldatud COVID-19 ja selle mõjuga seotud uurimisteemade ideekorje tulemustele. Toetusmeetme kogumaht koos menetluskuludega on 2,1 miljonit eurot.

Taotluste hindamine toimub juulis ja augustis. Rahastusotsused peaks selguma hiljemalt septembri keskpaigas. Rahastuse saanud projektid algavad sel aastal ja on plaanitud jõudma tulemusteni järgmise aasta lõpuks. Sihtgrante rahastatakse riigi lisaeelarvest.