Patsienditestament tõstatab eetilisi küsimusi
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
23. juuli 2020, 13:02
:format(webp)/nginx/o/2018/11/05/11551035t1haee8.jpg)
Enamik inimesi ei ole oma lähedastega rääkinud ravieelistustest olukorras, kus nad ise ei ole võimelised neid otsuseid langetama, selgub sotsiaalministeeriumi tellitud uuringust. Üheks võimalikuks probleemi lahenduseks on välja pakutud patsienditestamendi tegemist, vahendab ERR.
«Moodne meditsiin on elusäilitamisel väga jõhker,» tunnistab sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna nõunik Ingrid Ots-Vaik.
«Kõige suurem probleem on see, kuidas patsienditestament praktilises elus toimima hakkab, millisel hetkel see käivitub, millised on tervishoiutöötaja õigused ja kohustused, mis juhtub siis, kui inimesel ei ole seda tehtud, mis juhtub siis, kui inimesel on see tehtud, aga tema lähedased ei aktsepteeri seda,» räägib Ots-Vaik.
Arstide jaoks tekitab aga patsienditestament eetilise probleemi, mida teha olukorras, kui haigus on ravitav, kuid inimene ravi ei soovi; samuti tõstatub küsimus, kas selle koostamisel on viibitud täie mõistuse juures.