Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Desovahend võib teha nii kasu kui ka kahju (1)

Copy
Foto on illustreeriv
Foto on illustreeriv Foto: SYSPEO/SIPA/scanpix

Naha- ja pinnapuhastustoodete teema on sellest kevadest alates pakkunud tugevat konkurentsi tervisest ja ilmast rääkimisele. Puhastusekspert juhib tähelepanu sellele, et viirusega nakatumise vältimiseks on esmatähtis korralik käte- ja pindade pesemine. Kui on tekkinud hirm, et võis olla kokkupuude viirusega, siis on õigel kohal desovahendite kasutamine, aga sedagi mõistlikkuse piires.

Märtsikuu alguses väljastas Terviseamet soovitused puhastamiseks ja desinfitseerimiseks koroonaviiruse (Covid-19) nakkusohu korral. Viirustega kohtumise hirmus puhastatakse käsi sageli vaid antiseptikuga, mis on nähtavatesse kohtadesse paigutatud nii kaubanduskeskustes kui ka söögikohtades. Tasapisi hakkab aga ununema see, et esimene ja tähtsaim käte puhastamise moodus on ikkagi pesemine voolava vee ja seebiga. 

Geeniuuringutega tegeleva Genorama labori teaduri Rita Kreevani sõnul ei ole mitte kõik mikroobid halvad. On ka inimese elutegevuseks olulisi mikroobe, mis näiteks soolestikus hoolitsevad seedeprotsesside ja ainevahetuse toimimise eest.

Tagasi üles