Haiglad hakkavad mõõtma insuldipatsientide elukvaliteeti ja toimetulekut

Tartu Ülikooli Kliinikumi Lunini tänava poolne sissekäik. Foto: Sille Annuk / Tartu Postimees

Alates juulist hakkasid neli Eestimaa haiglat mõõtma insuldipatsientide tervisetulemeid ning koostöös haigekassaga tasustama ka nende patsientide raviteekonda.

Eelmisel aastal kutsus haigekassa ellu insuldi juhtprojekti, mille eesmärk on isheemilise insuldi järel patsiendi elukvaliteedi parandamine. Selle aasta alguses käivitati projekt Tartu Ülikooli Kliinikumis, Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, Lääne-Tallinna Keskhaiglas ja Ida-Viru Keskhaiglas. 

Lisaks insuldi ravikorralduslike arendusprojektide toetamisele miljoni euroga koordineerib haigekassa alates juulist neis neljas raviasutuses ka isheemilisse insulti haigestunud patsientide tervistulemite mõõtmist ning raviteekonnapõhist tasustamist. 

«Insuldi juhtprojekt on meie esimene katsetus patsiendi elukvaliteeti mõõta ja raviteekonnapõhiselt tasustada. Õnnestumise korral sooviksime seda tulevikus kasutada nii isheemilise insuldi kui ka teiste pika taastumisajaga terviseseisundite puhul,» selgitas haigekassa eriarstiabi teenuste osakonna juhataja Tiina Sats.

Süsteemset tervisetulemite mõõtmist tehakse Eestis esimest korda insuldi juhtprojektis. Kui seni on insuldi puhul süsteemselt mõõdetud ainult suremust, siis projektis osalevates haiglates hakatakse jälgima ka patsiendi elukvaliteeti, näiteks, kuidas hindab patsient enda vaimset tervist, toimetulekut igapäevaste füüsiliste tegevustega ning milline on tema rahulolu sotsiaalsete tegevuste ja suhetega.

Infot kogutakse nii kolm kuud kui ka üks aasta pärast insulti haigestumist. Lisaks kogutakse haiglas infot, mis kirjeldab patsiendi seisundit ja elukorraldust enne insulti haigestumist. Samuti kogutakse insuldi raskusastet ja ravi puudutavat infot, mis aitaks sarnase haiguspildi, vanuse ja eelneva toimetulekuga patsiente võrrelda.

Raviteekonnapõhise tasustamisega kehtestatakse kogu isheemilise insuldi patsiendi raviteekonnale üks hind. Raviteekond algab ägeda isheemilise insuldiga patsiendi hospitaliseerimisest ning lõppeb aasta möödudes. Raviteekond hõlmab nii isheemilise insuldiga seotud aktiivravi, järelravi, taastusravi, õendusabi kui ka isheemilise insuldi välditavate tüsistuste ravi. 

Insuldi juhtprojektis on kasutusel tarkvaralahendus, mis võimaldab haiglatel ja haigekassal koguda ning võrrelda patsientide tervisetulemeid, hallata raviteekonnapõhist tasustamist ja hinnata insuldi juhtprojekti edukust. Projekt kestab 2022. aasta keskpaigani ning siis hakatakse hindama selle tulemusi.