GALERII ⟩ Emade ja rinnalaste kodud: hoolekande edumeelsusest Eesti Vabariigi algusaastatel

Kiek in de Köki kindlustustemuuseumi pedagoog Aet Laast ning Tallinna Linnamuuseumi arhiivkogu ja raamatukogu hoidja Lauri Frei jagavad Tallinna linnamuuseumi blogis fotosid rinnalastekodudest Eesti Vabariigi algusaastatel.

«Kultuurihoone Eesti noorele kultuurile on samuti tarvilik nagu rinnalastele rinnalastekodud,» kirjutas kirjandus- ja teatrikriitik Rasmus Kangro-Pool 1926. aasta suvel. Kultuurihooneks ehitatud Tallinna kunstihoone ei olnud toona veel Vabaduse väljaku serva kerkinud, küll aga oli noor Eesti Vabariik juba jõudnud astuda esimesi samme sotsiaalhoolekande vallas, sealhulgas rajades eelnimetatud asutusi – rinnalastekodusid. Need olid Eesti Vabariigis 1920. aastate alguses asutatud hoolekandeasutused, kus abistati raskustesse sattunud emasid koos väikelastega ja orbe.

Rinnalastekodudes said abivajajad peavarju, samuti toidu- ja riideabi ning ravi. Eesti hoolekanne tugines 1920. aastate alguses suures osas välisabile. 1919. aasta aprillist kuni 1922. aasta lõpuni tegutses Eestis Ameerika Abistamise Ühing (American Relief Administration), kes toetas puudustkannatavaid perekondi toidu- ja riideabiga. 1919. aastal Tallinnas asutatud Eesti Lastekaitse Ühingu tegevus algas samuti Ameerika abi väljajagamisega.

Hiljem võttis ühing enda peale kogu vabatahtliku lastekaitsealase töö koordineerimise. 1922. aastal asutas Ameerika Punane Rist Tallinnas, Tartus ja Narvas arstlikke nõuandlaid ja ambulatooriume. Kõik need asutused anti hiljem üle kohalikele omavalitsustele.

1919 asutas Tallinna Naisselts Tallinnas riigi toetusel emade ja rinnalaste kodu, 1921. aastal asutas riik rinnalastekodu Tartus, 1923. aastal Kuressaares, 1924. aastal Narvas. Paralleelselt välisabi korras osutatavale hoolekandele arenes ka kohalik vabatahtlik töö ja riiklik hoolekanne. 1920. aastate keskpaigaks jõuti nii kaugele, et riigi, omavalitsuste ja vabatahtlike organisatsioonide hoolekandealane tegevus nõudis koordineerimist. Hoolekandeseadus võeti Riigikogus vastu 1925. aastal.

Tallinna Rinnalastekodu tegutses Tallinnas mitmel pool – asutusel olid ruumid toonasel Suur-Balesna tänaval (tänapäeval Lembitu tänav), samuti Koplis Vene-Balti laevatehase asumis endises laevatehase direktori elamus (tänapäeval Kaluri 15 muinsuskaitse all olev elamu). 1920. aastate algul hakati Tallinna Rinnalastekodule rajama uut suurt hoonet Nõmme alevisse.

Arhitekt Artur Perna projekti järgi ehitatud uusbarokne hoone valmis 1925. aastal toonases Lastekodu tänavas (tänapäevane aadress Laste 1). Asutus kandis seal nime Nõmme Rinnalaste ja Emade Kodu, paralleelselt nimetati teda aga endiselt ka Tallinna Rinnalaste ja Emade Koduks. Asutuse hoolekogu esinaine oli Eesti Vabariigi ajal tuntud ühiskonnategelane, pedagoog ja naisliikumise tegelane Anna Tõrvand-Tellmann. Lapsed olid rinnalastekodu hoonega seotud ka hiljem – nimelt asus seal aastatel 1972.-2001. lastehaigla.