Teadlased annavad nõu, kuidas hoida ajutöö ärksana

Aeg kaotab dementse inimese jaoks piirid. Eesti esimeses spetsiaalselt dementsusega inimeste jaoks ehitatud Benita Kodus toetavad ajateljel õige koha leidmist spetsiaalne ajatahvel ja koridorides olevad elektroonilised abivahendid. Foto: Remo Tõnismäe

Maailmas elab umbes 50 miljonit dementsusega inimest, Eestis ligi 23 000. Teadlaste hinnangul on dementsuse arenemisel suurimad riskitegurid vähene haritus, keskeas tekkiv kuulmislangus ja suitsetamine või saastunud õhus viibimine. Teatud tegevustega on võimalik kesknärvisüsteemi kahjustavat haigust ära hoida või vähemalt selle algust aastate võrra edasi lükata. 

Dementsus on progresseeruv kesknärvisüsteemi haigus, mille tagajärjel hukkuvad peaajus närvirakud. Järk-järgult tekivad taju, mõtlemise ja käitumishäired, kuniks igapäevane iseseisev toimetulek muutub raskeks või võimatuks. Dementsuse juhtudest ligi 70 protsenti moodustab Alzheimeri tõbi. Teadlased jagavad soovitusi, kuidas vähendada dementsuse väljakujunemise ohtu.