Kui palju tohib päevas tarbida suhkrut?

Suhkur – hea ja vajalik vaid normaalses koguses. Foto: Shutterstock

Eesti toitumiseksperdid selgitavad, kuidas tuleks suhtuda suhkrutesse ja mis on pakendilt koostisainete lugemise juures tähtis.

Suhkur kui looduslik energiaallikas on organismile kahtlemata vajalik, kuid seda vaid väikeses koguses. Enamik inimesi sööb suhkrut liiga palju. Piirata tuleb eelkõige just lisatava suhkru hulka, kuna seda sisaldavad toidud (kondiitritooted, karastusjoogid jms) annavad tihti n-ö tühja energiat – see tähendab, et need sisaldavad küll palju energiat, kuid vähe vitamiine ja mineraalaineid. Lisatavad suhkrud ei tohiks kogu saadavast energiast anda üle 10 protsendi, ideaalis peaks need andma alla viie protsendi. Sageli on rohkelt suhkrut sisaldavates toodetes ka palju rasva.

Tervisekooli juht ja toitumisterapeut Annely Soots soovitab inimestel lisatud suhkrute ja neid sisaldavate toodete tarbimine viia nii miinimumini kui võimalik. «Suhkruga valmistatud maiustuste asemel tarbida tervislikke magustoite. Iga päev peaks olema menüüs vahepaladena marju, vähemmagusaid puuvilju, pähkleid-seemneid jm. Just vahepaladena korralike hommiku-, lõuna- ja õhtusöökide vahel,» selgitab Soots.

Tervise arengu instituudi toitumisekspert Tagli Pitsi kinnitab, et kindlasti ei kutsuta üles suhkruid kartma või vältima. «Süües mitmekesiselt ja tasakaalustatult, saame nii-öelda looduslikke suhkruid päris palju puuviljadest, aga ka tera- ja köögiviljadest ning piimatoodetest. Vähendama peaks eelkõige neid tooteid, mis sisaldavad rohkelt lisatud suhkruid, sest nad ei sisalda üldjuhul praktiliselt üldse neid aineid, mida organism vajab,» selgitab Pitsi. Ta tunnistab olukorra keerulisust. «Kuna praktiliselt võimatu on kindlaks teha toodetes leiduvate lisatud suhkrute koguseid, on seega väga keeruline hinnata ka täpset kogust, kui palju inimesed neid tarbivad.»

Toidusõltuvuse oht

Eesti arstide dietoloogia seltsi esinaine Liidia Kiisk jätkab õpetlike nõuannetega: «Liigne lisatud suhkrute tarbimine võib põhjustada toidusõltuvust. Täiendavalt saadakse ka rasvu ja soola sisaldavaid toiduaineid, mis annavad hea maitseaistingu ja tekitavad kiiresti täiskõhutunde. Teadlik toitumine ja liikumine juba lapseeast alates aitab ennetada ülekaalu, rasvtõve, kõrgvererõhuhaiguse, diabeedi, südame- ja neeruhaiguste, luu- ja liigesehaiguste, kasvajate, vereloomehaiguste, silmahaiguste ning söömishälvete väljakujunemist.»

Koostisainete lugemise olulisus

Tartu Ülikooli emeriitdotsent Mai Maser rõhutab toitumisalase info olulisust: «Kauplusest ostame toitu, mitte üksikuid toitaineid. Sellepärast on päris oluline kaupade pakenditele kirjutatud toitumisalane info. Selles on erinevate toitainete – süsivesikud, valgud, rasvad, sool – sisaldus 100 grammis tootes. Mõte on selles, et ostja ei teeks oma valikut ainult ühe toitaine põhjal. Mõnikord on pakendil lisaks toodud, kui palju sisaldab üks toidu- või joogiportsjon toiduenergiat või teatud toitaineid ja kui suure osa moodustab see soovitatavast päevasest kogusest.»

Tagli Pitsi sõnul tasub märkida, et need arvud, millega ELi-üleselt pakenditel võrreldakse, on võrdluskogused, mis ei ühti sugugi alati riiklike toitumissoovitustega. Näiteks pea kõikides riikides on soovituslik päevane D-vitamiini kogus 10 mikrogrammi päevas, kuid võrdluskogus, millega pakendil võrreldakse, on viis.