Augusti esimesed seitse päeva on traditsiooniliselt välja kuulutatud ülemaailmseks rinnaga toitmise nädalaks. Tänavusel rinnaga toitmise nädalal rõhutatakse imetamise toetamise olulisust mitmete keskkonna ja kliimamuutuste probleemide lahendamisel.
Üleskutse noortele emadele: teil on võime päästa maailma (2)
Aja jooksul on inimestel olnud suur mõju keskkonnale. Loodusvarade ammendumine ja hävitamine ning suurenenud kasvuhoonegaaside heitkogused on hetkel 800 000 aasta kõrgeimal tasemel. Koduplaneeti ja tervist tuleb kaitsta, kasutades vastustundlikult looduse ressursse nagu maa, vesi ja energiaallikad. Imetamine on seotud ressursside jätkusuutliku kasutamisega.
Tänavuse rinnaga toitmise nädala sõnum on «Toetagem imetamist tervislikuma planeedi nimel!» Rahvusvaheline Terviseorganisatsioon ja UNICEF kutsuvad naisi üles panustama enda tegevusega keskkonna säästmisesse ning ootavad valitsusjuhtidelt suuremat toetust noortele emadele suunatud nõustamisteenuste arendamisele.
Rinnapiim on naturaalne, taastuv söök, mis on keskkonnale turvaline: loodud ja kohale toodud ilma saaste, pakendite või ressursside raiskamiseta.
Ida-Tallinna Keskhaigla ämmaemand-imetamisnõustaja Kärt Maalinna sõnul on imetamine ehe näide sügavast seosest inimese tervise ja loodusliku ökosüsteemi vahel. «Imetav ema panustab rinnaga toites nii lapse, enda kui planeedi tervisesse, pakkudes lapsele esmase söögi, joogi ja immuunsüsteemi,» toob Maalinn välja ülemaailmse rinnaga toitmise nädala põhisõnumi.
Rinnapiim on oma loomult pidevalt täienev ja uuenev vastavalt lapse söömisvajadusele.
Kui ema on imetamisperioodil piisavalt toetatud ning ei tunne survestatust ühiskonna ja ärihuvide poolt, on ema rinnapiim lapsele esimesel kuuel elukuul ainuüksi täiesti piisav. Lapse esimesel kuuel elukuul nõuab emalt rinnaga toitmine täiendavalt toitu keskmiselt 500 kcal päevas.
«Vaadates Tervise Arengu Instituudi statistikat Eestis, selgub et viimastel aastatel on täielikult rinnapiimatoidul 77–79 protsenti ühe kuu vanustest lastest. Samas kolme kuu vanuste imikute seas on see arv langenud juba 63–65 protsendi vahele ning kuue kuu vanustel on see ainult 28–23 protsenti,» loetleb imetamisnõustaja Maalinn andmeid laste kohta, kelle ainus toit on rinnapiim.
Maalinna sõnul vaid 2 protsenti naisi ei ole võimelised oma lapsi rinnaga toitma, paraku arvab hetkel sedasi tunduvalt suurem hulk emasid. Osalisel ja täielikul rinnapiimatoidul on 81–83 protsenti kolme kuu vanustest lastest ja 69–71 protsenti kuue kuu vanustest.
«Tihti antakse esimesel neljal elukuul rinnapiimale juurde kunstpiimaseguseid ja hilisemalt alustatakse juba lisatoidu andmisega,» selgitab Maalinn.
Imetamine on inimestele liigiomane ja parim lapse toitmise viis, mis paneb aluse lapse tervele tulevikule. Rinnaga toitmise toetamisel on väga oluline peredele pakutav tugi ja nõuanded, nii lähedaste, professionaalsete imetamisnõustajate, kui ka ühiskonna poolt.
Maailma Terviseorganisatsioon soovitab vaid rinnaga toita lapse esimesed kuus elukuud ning rinnaga toitmist jätkata lapse 2-aastaseks saamiseni.
Rinnaga toitmise edendamine ja toetus on väga päevakohane. Ida-Tallinna Keskhaigla Naistekliinik alustas 18 aastat tagasi imetamisnõustamise pakkumisega ja alates sellest ajast on nõudlus abi järele vaid tõusnud. «Meie juurde pöörduvad pered, kes imetamise eesmärkide saavutamise nimel teevad tööd vahel isegi mitmeid kuid. Tihti selgitame ja nõustame ka lapse tavapäraste normide osas, millel vanematel puuduvad teadmised,» kommenteerib Maalinn.
Nõustamist pakutakse mitmetes tervishoiuasutustes. Näiteks Tartu Ülikooli Kliinikumi naistekliiniku perekool alustab augustikuus veebipõhise õppega, et pakkuda lapseootel peredele ning juba sünnitanud emadele paindlikku moodust ja rohkem valikuid uue teabe saamiseks.
Pelgulinna Sünnitusmajas pakutakse samuti noortele emadele nõustamist. Imetamisnõustamine on tasuta ja visiidile saavad pöörduda kõik sünnitanud naised, sõltumata arvel olemise või sünnitamise kohast/ haiglast. Visiidil nõustab ja abistab imetamisnõustaja naist lapse eest hoolitsemisel ja toitmisel.