Pooleaastaselt ainult rinnapiima saavate laste osatähtsus väheneb

MTO on ülemaailmselt kuulutanud augustikuu esimesed seitse päeva rinnaga toitmise nädalaks. Foto: Mailiis Ollino / Pärnu Postimees

Perearsti või õe jälgimisel olevast ligi 13 700 kuni 1-aastasest lapsest neljandik (23 protsenti) oli kuuekuuselt täielikul rinnapiimatoidul, selgub Tervise Arengu Instituudi (TAI) täna avaldatud 2019. aasta statistikast.

Maailma Terviseorganisatsioon (MTO) soovitab imikut toita vaid rinnapiimaga kuni pooleaastaseks saamiseni ja seejärel jätkata rinnaga toitmist koos täiendava toiduga kuni lapse kaheaastaseks saamiseni või kauemgi. MTO liikmesriikide eesmärk on tõsta 2025. aastaks kuni kuue kuu vanuste täielikul rinnapiimatoidul olevate laste osatähtsus 50 protsendini.

Kuigi täielikul rinnapiimatoidul olevate laste osatähtsus Eestis aasta-aastalt väheneb, suurenes mullu veidi ühe nädala, ühe kuu ja kolme kuu vanuselt ainult rinnapiimatoidul olnud laste osatähtsus. Ühenädalaselt sai ainult rinnapiima 85 protsenti (+0,8 protsenti), ühekuuselt 78 protsenti (+0,8 protsenti), kolmekuuselt 65 protsenti (+0,6 protsenti) ja kuue kuu vanuselt vaid 23 protsenti lastest. Viis aastat tagasi oli ainult rinnapiima saanud pooleaastaste laste osatähtsus oluliselt kõrgem ─ 33 protsenti.

Olgugi, et kuuekuuselt täielikul rinnapiimatoidul olevate laste osatähtsus on aasta-aastalt vähenenud, siis tõusnud on osalisel ehk koos lisatoiduga rinnapiima saavate laste hulk. Eelmisel aastal sai kuni ühe aasta vanustest lastest kuuekuuselt täielikult ja osaliselt rinnapiima 72 protsenti ning aasta vanuselt 33 protsenti lastest. Mõlemad näitajad on aga viie aasta jooksul kasvanud, vastavalt 10 ja 14 protsendipunkti.

«Positiivne on, et laste toitmist rinnapiimaga jätkatakse ka pärast lisatoidu andmise alustamist. Samuti on hea tõdeda, et enam lapsi saavad rinnapiima ka ühe aasta vanuselt,» selgitas TAI tervisestatistika osakonna analüütik Eva Anderson. «Siiski on praegu ülemaailmseks probleemiks, et täielikul rinnapiimatoidul on vaid 40 protsenti kuni pooleaastastest lastest. Selles osas on Eesti praegune näitaja Maailma Terviseorganisatsiooni soovituslikust poole madalam,» lisas ta. Lähemalt näeb interaktiivset graafikut imikute rinnaga toitmisest siit.

MTO on ülemaailmselt kuulutanud augustikuu esimesed seitse päeva rinnaga toitmise nädalaks. Tänavu on selle teema «Support breastfeeding for a healthier planet!» («Toeta rinnaga toitmist tervema planeedi jaoks») ja keskendutakse imikute rinnaga toitmise toetamisele, edendamisele ning selle üldisele mõjule tervisele ja keskkonnale. Tähelepanu pööratakse seostele imetamise ja keskkonna, sh kliimamuutuste vahel.

Rinnapiim on elu esimesel poolaastal kõige väärtuslikumaks imiku toiduks, seda kinnitavad nii Põhjamaade kui ka MTO toitumissoovitused. Rinnapiimaga toitmine kaitseb ülekaalulisuse ja mitmete infektsioonide (kõrvapõletik, hingamisteede ja seedetrakti infektsioonid) eest imikueas ja varases lapsepõlves.

Imikute rinnapiimaga toitmise statistika on avaldatud Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis (tabelid SR90 ja SR91).