Tervisekaitse spetsialist annab nõu, kui palju ja milliseid vedelikke tarbida

Veevajadus sõltub vanusest, soost, kliimast, kehalisest aktiivsusest ja suuremast soolatarbimisest. Foto: Shutterstock

Vesi moodustab täiskasvanud inimese organismist umbes 60-65 protsenti ning mida noorem on organism, seda veerikkam see on. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli blogis kirjutab tervisekaitse spetsialist, kui palju ja millist vedelikku tuleks tarbida.

Kui meil on soov janu kustutada, on tervislik valik (joogi)vesi. Erinevalt spordijookidest, mahladest ja karastusjookidest ei sisalda vesi hambakaariest põhjustavaid suhkruid ega kaloreid. Joogivee võime saada kraanist, oma kaevust või osta poest pudeliveena. Tuleb arvestada, et vett saame ka toiduga! Vahel me ei märka, et meil on janu ja otsime endale janu tõttu hoopis süüa.

Täiskasvanud inimene peaks ööpäevas tarbima erinevatel andmetel 28-40 milliliitrit vett ühe kehakaalu kilogrammi kohta, mis teeb keskmiselt 2000-2500 milliliitrit päevas (vaata  allolevat tabelit). Näiteks 60 kilogrammi kaaluv inimene vajab ööpäevas 2,4 liitrit vett. Niiöelda normaalse söömise (tasakaalustatud toitumise) puhul tarbitakse üks-kaks klaasi (umbes 200-400 milliliitrit) puhast vett ja ülejäänu saadakse muude jookide ja toiduga. 

Oluline on tähele panna, et neid väärtusi tuleb kohandada sõltuvalt kliimast, kehalisest aktiivsusest (sh töö iseloomust) ja ka suurenenud soolatarbimisest! Treening võib higistamise kaudu hõlpsasti veekadusid suurendada - kuni ühe liitrini tunnis või rohkemgi. Valio Eesti viis uue toote turule toomise eel eestimaalaste seas läbi sportimisharjumusi käsitleva uuringu, millest selgus, et vaid umbes pooltel harrastussportlastel on meeles treeningu ajal vedelikku tarbida ehk 42 protsenti uuringus osalenud treenijatest ei pööra sportides oma keha vedelikukaole mingit tähelepanu.

	VANUS	PIISAV VEE TARBIMISKOGUS
Imikud	0-6 kuud	680 ml/päevas (piima kaudu)
	6-12 kuud	800-1000 ml/päevas
Lapsed	1-2 aastat	1100-1200 ml/päevas
	2-3 aastat	1100-1200 ml/päevas
	4-8 aastat	1600 ml/päevas
	9-13 aastat poisid	2100 ml/päevas
	9-13 aastat tüdrukud	1900 ml/päevas
	>14 aastat	Sama täiskasvanutega
Täiskasvanud	Mehed	2500 ml/päevas
	Naised	2500 ml/päevas
Rasedad naised		+300 ml/päevas lisaks täiskasvanute kogusele
Imetavad naised		+600-700 ml/päevas lisaks täiskasvanute kogusele
Eakad		Sama täiskasvanutega

Kodust väljas olles ostavad inimesed sageli joogiks pudelivett. Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis 2017. aastal läbi viidud küsitluses arvasid pooled vastanutest, et pudelivesi pole kraaniveest puhtam ning enamus põhjendas pudelivee eelistamist kraaniveele mugavusega. Selgub, et pudelivesi ei pruugigi olla n-ö kõige puhtam. 

Näiteks Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis 2018. aastal läbiviidud pudelivete mikrobioloogilisest uuringust selgus, et ligi neljandikul Eesti kaubandusketis leitavatest pudelivetest on lubatust suurem mikroobide üldarv, õnneks siiski ohtlike mikroobe ei tuvastatud. Seega kontrollitud kvaliteediga joogivee puhul ei ole mikrobioloogilise kvaliteedi tõttu vajadust eelistada pudelivett kraaniveele. 

Gaseeritud veed on küll mikrobioloogiliselt puhtamad, kuid samas ei ole pidev gaseeritud vee tarbimine tervisele hea ning pudelivete keemilised uuringud ka Tervishoiu Kõrgkoolis näitavad, et osades mineraalvetes esineb üksikute keemiliste ühendite ületamisi.

Tasub teada

• Ole ettevaatlik filtrite kasutamisega, filtrid võivad soodustada mikroobide paljunemist!
• Pea silmas, et liigne regulaarne veetarbimine kurnab nii südant kui neere!
• Kui kasutad joogipudelit, on tähtis seda regulaarselt korralikult pesta!
• Kuula oma keha: janutunne annab märku, et oled vedelikku tarbinud liiga vähe!

Kuidas rohkem vett tarbida

• Pane endale päevane veekogus hommikul valmis.
• Hoia klaas või pudel veega nähtava koha peal, sh arvutiga tööd tehes.
• Joo kindlate ajavahemike tagant.
• Lisa veele marju, kurgi- või sidruniviil maitseomaduste parandamiseks.