Uuringus kasutati spetsiaalset nutitelefoni rakendust, kus osalejad pidid vastama kaheksa korda päevas juhuslikul ajal esitatud küsimustele, mis olid seotud naeru sageduse ja intensiivsusega. Lisaks uuriti osalejatelt, milliseid stressisümptomeid (nt peavalu, rahutus) või sündmusi nad vahepeal on kogenud.
Naeru stressialandavat toimet kinnitanud uuringu tulemustest järeldas teadlasterühm, et tõenäoliselt oskavad inimesed paremini hinnata naermise sagedust, mitte niivõrd naeru intensiivsust – seega peaks tulevastes naeru ja stressi vahelise seose uuringutes kasutama täiendavaid stressi psühhofüsioloogilisi näitajaid.