Vaid kaheksa protsenti eestlastest külastab terviseradu mitu korda nädalas

Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Sihtasutuse Eesti Terviserajad tellitud värskest Kantar Emori uuringust selgus, et 15 aastaga rajatud üle-eestilist terviseradade võrku on teadlikult külastanud kolmandik (34 protsenti) Eesti elanikest. Lisaks vastas ligi veerand (23 protsenti) küsitletuist, et nad küll külastavad aeg-ajalt terviseradu, kuid ei ole nende kuuluvuses kindlad.

Eesti Terviserajad SA  asutajad – Merko Ehitus, Swedbank ja Eesti Energia on alates 2005. aastast panustanud terviseradade võrgustiku rajamisse ja inimeste liikumisharjumuste kujundamisse üle 5 miljoni euro. Koguinvesteering koos riigi, omavalitsuste ja fondidega (EL) ulatub  51 miljoni euroni. 15 aasta jooksul on rajatud loodusesse 118 hooldatud terviserada ja erinevatesse hoonetesse 78 siseterviserada.

Kantar Emori juulikuise uuringu tulemuste järgi on terviseradu külastanud kolmandik Eesti elanikest, neist 8 protsenti külastab terviseradu mitu korda nädalas ning 9 protsenti kord nädalas. 25 protsenti vastanuist külastab mõni kord kuus, 15 protsenti kord kuus ning 30 protsenti vähemalt kord poolaastas. Eesti Terviserajad SA nõukogu esimehe Rait Pallo sõnul teevad tulemused ühtpidi heameelt – terviseradadel kõndijate, jooksjate ja rattaga sõitjate arv on pidevalt kasvamas.  

«Samas on ohtralt paranemisruumi nii terviseradade uute kasutajate lisandumises kui ka liikumise regulaarsuses, sest just regulaarne liikumine värskes õhus aitab ennetada haigusi ja püsida tervemana. Kui võrdleme Eesti inimeste tervena elatud aastate hulka teiste Euroopa riikide tulemustega, selgub, et Eesti elanike tervis on Euroopas üks kehvemaid. Kui Eesti mees elab tervena 52,7 aastat, siis eurooplaste seas parima tervisega Rootsi mees 73,7 aastat – erinevus on 21 aastat!» selgitab Pallo. Nõukogu esimees selgitas, et inimeste tervelt elatud aastate madal osakaal kasvatab märkimisväärselt tervishoiukulusid. «Kuigi eestlaste keskmine vanus näitab kasvutrendi, siis tuleb kahjuks tõdeda, et elule lisanduvad aastad, aga mitte aastatele elu,» märgib Pallo. 

Pallo sõnul on Eesti Terviseradade eesmärk suurendada terviseradade uute kasutajate arvu kolme aastaga vähemalt kolmandiku võrra ning tõsta Eesti inimeste tervena elatud aastate arvu. «Tegemist on ambitsioonika eesmärgiga, mida Eesti Terviserajad päris üksi saavutada ei saa – vaja on kogu ühiskonna, kõigi inimeste panust, aga ka riikliku tuge. Meist igaüks, vanusest hoolimata, võiks leida vähemalt pool tundi päevas värskes õhus või metsarajal liikumiseks,» lisas ta.

Täna panustab Eesti Terviserajad SA üle Eesti ligi poolesajasse terviseradade ja spordikeskuste arendamise projekti, millest kõige märkimisväärsem on 24 regionaalse tervisespordikeskuse kunstlumetootmise välja arendamine. Tallinnas keskendutakse lähiaastatel peamiselt olemasolevate terviseradade ühendamisele kergliiklusteede kaudu, mille tulemusena saab mugavalt ja turvaliselt terviseradadel liikudes Tallinnale ringi peale teha. Lisaks on plaanis Sütiste terviseraja rajamine ja ühendamine Nõmmega, Nõmme terviseraja rekonstrueerimine ning kunstlumetrasside projekteerimine Nõmmele ning Piritale. 

Laste ja noorte sportima innustamiseks jätkab Eesti Terviserajad SA lähiaastatel atraktsioonide nagu rattarajad/pargid, madalseiklusrajad, kelgumäed, jõulinnakud, projekteerimise ja rajamisega. Eesti Terviserajad ei piirdu oma tegevuses vaid õues olevate rajatistega, vaid asutustesse rajatakse rohkesti siseterviseradu. Sel sügisel kasvab viimaste arv märkimisväärselt, kui 50 kooli ja lasteaeda üle Eesti rajatakse uued siserajad. 

Sihtasutuse Eesti Terviserajad tellitud Kantar Emori uuringu (osales 1219 inimest) tulemused näitavad, et peamised põhjused terviseradade külastamiseks on soov värskes õhus liikuda, mida mainis kaks kolmandikku terviseradu külastanud inimestest. Sellele järgnevad soov avastada uusi kohti, liikumisega kaasnev hea enesetunne ja argimõtetest puhkamine. Vormis hoidmine ja tervise parandamine on oluline ligi neljandiku terviseradade külastajate jaoks. Tulemused näitavad, et vormis hoidmine on omane alla 24-aastastele ning tervise parandamine just vanemale, üle 75-aastaste sihtrühmale. 

Eesti Terviserajad SA on suurim liikumisharrastuse mõjutaja Eestis. Kokku on Eestis enam kui 1100 kilomeetrit aasta läbi kasutatavaid terviseradasid, mida hooldab umbes 200-liikmeline rajameistrite meeskond kas vabatahtlikult või koostöös omavalitsusega. Lisaks on mitmetes hoonetes – koolid, kontorid, lasteaiad, haiglad – maha märgitud 78 siseterviserada, kus liigub igapäevaselt üle 70 000 inimese.