Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu dotsent Hans Orru rääkis Kuku raadio saates «Kuue samba taga» uuringutest, mis käsitlevad õhukvaliteeti, müra ja Eesti linnade rohealade planeerimist. Ta kirjeldas ka lahendusi, mis aitavad linnakeskkonda paremaks teha ja mõjutavad inimeste tervist positiivses suunas.
Suures plaanis saab teadlaste uuringud jagada kaheks: rahvastikupõhised uuringud ja riskihindamised. Rahvastikupõhistes uuringutes võrreldakse näiteks inimeste tervist ja elutingimusi maantee ääres ning maakohas. Tartus on pikka aega jälgitud enam kui 2000 inimese tervise üldseisundit ja haiguste kujunemist.
«Oleme täheldanud, et suure tee läheduses elavate inimeste vererõhk on kõrgem kui kaugemal elavatel inimestel. Seda mõjutavad nii õhusaaste kui ka müra,» rääkis Orru.
Riskihindamise korral teavad teadlased eelnenud rahvastikupõhiste uuringute põhjal, milline on seos näiteks saastatuse ja tervise vahel. Selle põhjal hinnatakse, kui palju võib järgmistel aastatel olla võimalikke haigusjuhte või varajasi surmasid.
Õhusaaste väliskeskkonnas
Möödunud kümne aasta jooksul on teadlased koostöös riigiasutuste ja omavalitsustega analüüsinud kõikide Eesti linnade õhukvaliteeti ning vaadanud, kuidas see mõjutab inimeste tervist. Viimastel aastatel on põhirõhk olnud põlevkivitööstuse poolest tuntud Ida-Virumaal. «Mida vähem toksilisi aineid me sisse hingame, seda tervemad oleme,» rõhutas Orru.
Ida-Virumaa lastel esineb sagedamini astmat kui nende eakaaslastel teistest linnadest. «Püüame leida lahendusi, kuidas selle piirkonna elanike tervise eest rohkem seista,» ütles Orru ja lisas, et juba pärast probleemi teadvustamist hakati haigust paremini diagnoosima ning lapsed said kiiremini ravi.