Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Koroonaviirusega toimetulekuks meenutavad teadlased eelmise pandeemia õppetunde

Copy
Tuhanded inimesed H1N1 viiruse ehk nn seagripivastase vaktsiini järjekorras San Franciscos, Californias 22. detsembril 2009. Linnal oli pakkuda 16 000 doosi; linnas elab ligi 890 000 inimest.
Tuhanded inimesed H1N1 viiruse ehk nn seagripivastase vaktsiini järjekorras San Franciscos, Californias 22. detsembril 2009. Linnal oli pakkuda 16 000 doosi; linnas elab ligi 890 000 inimest. Foto: JUSTIN SULLIVAN/AFP/Scanpix

2009.–2010. aasta gripipandeemia käigus nakatus H1N1 viirusega maailmas ligi miljard inimest. Euroopas haigestus nn seagrippi umbes 500 000 inimest, kellest suri ligi 3000. Eestis jäi toonane haigus suurema tähelepanuta iga-aastase hooajalise gripilaine tõttu. Terviseportaali Healthline vahendusel meenutavad teadlased kümne aasta tagust pandeemiat ja viitavad võimalikele ohukohtadele võrdluses koroonaviiruse levikuga.

2009. aasta alguses registreeriti Mehhikos esimesed H1N1 viirusnakkuse leviku ehk nn seagripi juhtumid; juunis teatas Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) pandeemia levikust. Juba sama aasta aprillis hakkas USA riiklik nakkushaiguste ja -tõrje keskus välja töötama vaktsiini, mis pidi valmis saama oktoobris. Novembris tehtud uuringu kohaselt mõistis üle poolte ameeriklastest hukka pandeemia-aegse infovahetuse ja vaktsiinidega varustatuse. Terviseekspertide sõnul võiks toonasest vaktsiiniloomest palju õppida.

Tagasi üles