Inimkond muudab planeedi nägu ja need muutused soosivad tihtipeale just niisuguseid loomaliike, kes kannavad inimesi ohustavaid haigusi. ERR vahendab Londoni Ülikooli Kolledži teadurite uurimust, kuidas muutuvad ökosüsteemid inimtegevusest tugevalt mõjutatud aladel üle maailma, näiteks linnades ja põldudel, võrrelduna suhteliselt puutumatute naaberaladega.
Nakkushaiguste levik oleneb pisinäriliste ja nahkhiirte arvukusest
Teadlased pakuvad ajakirjas Nature avaldatud teadustöös välja, et üks põhjus, miks väiksemad lühiealised loomad nagu närilised ja nahkhiired rohkem haigusi kannavad, on nende vajadus kulutada rohkem ressurssi eduka paljunemise peale.
Selle võrra kannatab aga loomade immuunkaitse, nad on patogeenidele vastuvõtlikumad ning elades enim just seal, kus tegutseb rohkesti inimesi, võivad pisinärilistelt alguse saada inimkonnas levima hakkavad viirusnakkused.
Nakatavaid haigustekitajaid kandvate pisinäriliste arvukust ja sellega koos ka haiguste levikut aitaks vähendada suuremat kasvu ja pikaealiste loomade arvukuse tõus, milles mängib suurt rolli looduslike ökosüsteemide taastamine.