«Plastiosakeste keskkonnareostust võib leida pea kõikjal üle maakera ning mõne kümnendi jooksul oleme hakanud plasti suurepärase kasuteguri asemel nägema ohuna,» ütles tööd esitlenud Charles Rolsky. «On tõendeid, et plast jõuab meie kehadesse, kuid vähesed uuringud on seda sealt otsinud. Praegu me ei tea, kas see plast on pelgalt nuhtlus või esindab terviseriski.»
Mikroplast koosneb viiest millimeetrist väiksema läbimõõduga plastiosakestest. Nanoplasti läbimõõt on väiksem kui 0,001 millimeetrit. Metsloomade ja loommudelite uurimisel on seostatud mikro- ja nanoplasti viljatuse, põletiku ja vähiga, kuid tervisemõjud inimestele on praegu teadmata. Eelnevad uuringud on näidanud, et plast suudab läbida inimese seedetrakti. Rolsky ja Varun Kelkar soovisid teada saada, kas need osakesed kuhjuvad inimorganitesse. Mõlemad on Arizona riiklikus ülikoolis doktor Rolf Haldeni juhitavas laboratooriumis magistrandid.