Vallandatud arst: olen olnud nõudlik nii enda kui teiste suhtes

Hasso Uuetoa. Foto: Mihkel Maripuu

Põhja-Eesti regionaalhaiglast (PERH) ootamatult vallandatud oma ala üks paremaid asjatundjaid Eestis südamearst Hasso Uuetoa ütles vastuseks haigla juhtkonna süüdistustele tema halbade suhete kohta kolleegidega, et ta on olnud nõudlik nii enda kui teiste suhtes.

«Ehk olen kohati liigagi nõudlik olnud. Inimesed on erinevad ja vajavad erinevat lähenemist, mina olen püüdnud neid võrdselt kohelda. Olen esitanud neile samasuguseid nõudeid nagu iseendale,» lausus Uuetoa.

Järgnevalt soovib Uuetoa kummutada teisigi haigla juhtkonna väiteid. Kõigepealt selgitab ta, et idee neeruarterite denervatsiooniga tegelema hakata tuli Ida-Tallinna keskhaigla arstidelt Anu Headmanilit ja Tiina Uuetoalt. Koolitus toimus laupäeval Frankfurtis ja selle eest tasus spetsialist täies ulatuses ise.

«Kui nüüd PERH leiab, et nemad on mulle säilitanud selle ühe päeva eest keskmise töötasu, siis olen nõus selle tagasi maksma. Kõiki omandatud teadmisi olen aga kasutanud patsientide ravimisel, mida 90 protsendi ulatuses tegin PERHis.»

Uuetoa väitel on ta suunanud patsiente oma vastuvõtult regionaalhaiglast ravile Ida-Tallinna Keskhaiglasse (ITK) vaid mõjuvatel põhjustel ja patsientide huvides. «Soovin rõhutada, et minu abikaasa Tiina Uuetoa asus ITKsse tööle alles jaanuaris 2007, seega oluliselt hiljem kui stimulaatorite implanteerimine seal käivitus, seega ei ole sugulussidemed saanud otsustavaks,» lausus ta.

«ITKsse on suunatud ainult plaanilist abi vajavad patsiendid, kes ka PERHis ei kuulu kohesele hospitaliseerimisele, seega jutt haigete asjatust jooksutamisest on demagoogia. Ühtegi erakorralist abi vajavat patsienti pole ühest haiglast teise suunatud,» kinnitab Uuetoa, lisades, et kardioloogia arengukava kohaselt on keskhaiglad sobilikuks kohaks kardiostimulatsiooniga tegelemiseks, seega ei ole seatud patsienti mitte kuidagi ohtu, suunates ta ravile Ida-Tallinna keskhaiglasse.

Ablatsioonraviga õnnestub Uuetoa sõnul elukvaliteeti parandada 56 - 89 protsendil südame virvendusarütmia all kannatavatel patsientidel. Uuringud selles suhtes, kas ablatsioonravi suudab ka patsientide suremust vähendada, alles käivad. Kodadevirvenduse käes kannatavad patsiendid on väga erinevad.

Selle haiguse esimene aste tähistab patsiente, kes igapäevaelus oma rütmihäiret ei tunnegi, aga neljas aste patsientide gruppi, kes rütmihäire tõttu kaotavad oma töövõime ja põhimõtteliselt invaliidistuvad - ei julge kodunt kaugele minna, sest rütmihäire võib tekkida igal ajal ning rütmihäire hoo ajal võivad nad tunda tugevat õhupuudust, valusid südames, pearinglust ja minestust. Nendest vaevustest suudab kodadevirvenduse ablatsioonravi protseduur suure tõenäosusega patsiendid vabastada. Patsiendid, kellel ravimid ei osutu efektiivseks, jäävad tänaseks tekkinud olukorras ilma efektiivse ravita.

Vale on Uuetoa hinnangul ka väide, et ta on keeldunud oma kolleege välja õpetamast. Tallinnas on tema juhendamisel koolitusi teinud kaks firmat, kes rajasid siia oma koolituskeskuse. «Ma ei ole keeldunud oma teadmiste ja oskuste jagamisest mitte kellelegi, kuid olen ühel korral palunud kolleegil oodata seni, kuni ise asja endale korralikult selgeks saan.»

Elektrofüsioloogiaga tutvumisega alustas Uuetoa 1995. aastal koos kolleegide Jüri Voitki ja Jaanus Laanojaga Rootsi kuningriigis Lundis. «Tahan lugejatele rõhutada, et sellal olin mina 28 aastat vana ja ülikooli arstiõppe baasprogrammi 2 aastat varem lõpetanud. Teised kaks kolleegi on minust oluliselt vanemad. Miks nad ei ole suutnud oma suuremat staaži ja kliinilist kogemust trumbiks lüüa, ei oska mina öelda,» rääkis ta, lisades, et enamasti on õppimisele saanud probleemiks suur töökoormus ja hõivatus teiste protseduuridega. Nüüd oli noore kolleegi Kaido Hanniga kokku lepitud, et uuest aastast üritab ta hakata rohkem tipparsti käe all õppima, mis aga ära jääb.

Maailmas on levinud, et iga aparaadi jaoks on omaette tehnik olemas, arst teab kuidas rütmihäiret ravida, kuid ei tea täpselt, kuidas aparatuuriga ümber käia. PERHis ei ole aga tehnikute joaks väärilist palka leitud. Seetõttu pidi Uuetoa kõik ise selgeks õppima. Protseduuri, mida Londonis teeb 11-liikmeline meeskond, tegi Uuetoa Tallinnas üksi koos kahe kogenud ja hea väljaõppega medõega ehk kokku kolme inimesega. Tehnikute puudumine saab südamearsti sõnul olema ka üheks takistuseks välismaalt arsti sisse toomisel. Tartus on samasugune aparatuur muretsetud juba paari aasta eest, kuid sealsed südamearstid vajavad keerulisemate protseduuride tegemisel siiani tehniku tuge välismaalt. Kodadevirvendusarütmi ablatsioonidega Tartu arstid veel ei tegele.

Lausa kriminaalseks nimetab Uuetoa asjaolu, et tema vallandamise tulemusena jäid Tallinna tööle kaks arsti, kellel Euroopas kehtivate normide alusel puudub õigus iseseisvalt töötada elektrofüsioloogia alal. Üks arstidest sooritas 12 kuu jooksul 18 ablatsiooni protseduuri, teine 39 protseduuri, Euroopas on aga nõutud kvalifikatsiooninorm 100 protseduuri aastas.

«Seega on väide, et PERHis on säilinud kompetents lihtsamate protseduuride teostamiseks, ilmselge vale. Olen olukorrast teavitanud nii Eesti Kardioloogide Seltsi kui sotsiaalministeeriumi, pole aga vastust saanud,» on Uuetoa mures.