Pooled lapsevanemad vaidlevad vanavanematega laste kasvatamise pärast
20. august 2020, 09:01
Distsipliini, eineid ja televiisori vaatamise aega puudutavad vaidlused vanemate ja vanavanemate vahel võivad suhteid rikkuda, näitab USA-s tehtud riiklik küsitlus. Teised teemad on kombed, turvalisus ja tervis, magamamineku aeg, osade lapselaste teistest erinevalt kohtlemine ning fotode või teabe jagamine sotsiaalmeedias. Lausa üks seitsmest lapsevanemast piirab seetõttu aega, mida laps vanavanematega veeta saab.
«Vanavanemad mängivad paljude laste elus erilist rolli ning võivad vanematele pakkuda tuge, nõu ja lapsehoidmist. Kuid nende idee lapse parimast kasvatamisest võib olla teistsugune ning see võib pingeid tekitada,» ütleb küsimustiku Mott Poll kaasjuht Sarah Clark.
«Kui vanavanemad lähevad vastuollu või sekkuvad vanemate valikutesse, võib see tõsiselt neid suhteid mõjutada.» USA riiklik uuring põhineb 2016 vastusel 18-aastaste ja nooremate laste vanematelt.
Kuidas toimida, kui vanavanemate ja vanemate distsipliin erineb
40 protsenti suuri või väikeseid erimeelsusi raporteerivatest vanematest ütleb, et vanavanemad on lapsega liiga leebed. 14 protsendi sõnul on vanavanemad jällegi liiga karmid. Pooled lapsevanemad ütlevad, et erimeelsused tekivad mõlemast stiilist.
«Vanemad võivad tunda, et nende vanemlikku autoriteeti õõnestatakse, kui vanavanemad on liiga leebed lubades lastel pere reegleid rikkuda või kui vanavanemad on liiga karmid ja keelavad lastel teha asju, mida vanemad lubavad,» ütleb Clark.
Aastate jooksul on paljud vanemluse sotsiaalsed normid muutunud ning vanavanemad ei pruugi teada praeguseid standardeid sellest, kuidas lapsed räägivad või riietuvad. Lisaks, vanemad teevad nüüd otsuseid, mida vanavanemad ei pidanud tegema nagu näiteks erinevate elektroonikaseadmete kasutamine.
Clark soovitab vanematel lastele selgitada, miks vanavanemad alati pere reegleid ei järgi. Kui vanavanemad on liiga leebed, siis võib öelda midagi taolist: «Vanaema ja vanaisa ei näe sind väga sageli, mistõttu neile meeldib kõik lõbusad asjad ühte külaskäiku panna.» Kui vanavanemad on liiga karmid, peaksid vanemad esmalt otsima viisi, kuidas rahulikult aga kindlalt vanavanemaga rääkida nii, et laps tunneb end toetatuna.
Hiljem võivad vanemad lapsele pikemalt asja seletada: «Kui vanaisa ja vanaema olid sinuvanused, siis see oli see, mida vanemad tegid, kui lapsed valesti käitusid. Me ei tee seda oma peres, kuid vahel unustavad vanaema ja vanaisa, et asjad on muutunud.»
Kuidas tulla toime põlvkonnalõhega vanemlusstiilides
«See oli see, kuidas me asju tegime ning sa jäid ellu,» võib olla tavaline vanavanemate vastus neilt, kes kasvatasid lapsi, kui vanemaks olemise kohta oli vähem teaduspõhiseid soovitusi, mis puudutasid näiteks autoistmeid, uute toitude tutvustamist, vitsa andmist, ekraaniaega ja unehügieeni.
Kuid mis puudutab turvalisust ja tervist, siis vanemad peavad võtma kindlama juhtpositsiooni. Abiks võib olla laste tervise uutele uuringutele viitamine nagu näiteks beebide selili magama panemine, ratta ja tõukerattaga sõites kiivri kandmine ning ea- ja suurusekohaste autoistmete kasutamine.
«Vanavanematel võib olla raske mõista, miks vanemlus ja meditsiinilised nõuanded on nende ajast nii palju muutunud,» ütleb Clark. Ta soovitab vanematel vanavanemad lastearsti juurde minnes kaasa võtta või jagada vanemaks olemise ajakirjadest või veebilehtedelt artikleid, et vanavanemad tunneksid end kaasatumana ning ajakohase infoga kursisolevana.
Piiride seadmine vanavanematega
Paljud pered loodavad, et vanavanemad hoiavad nende lapsi. Sellisel juhul tuleks kohe algusest peale oma ootustest rääkida. Nad peaksid otsustama, et millised on nende jaoks vastuvõetamatud asjad (nt autoistmed, toiduvalikud) ning sõnastama vanavanematele selgelt, et need asjad peavad paigas olema.
«Palgates väljastpoolt lapsehoidja on normaalne kohe vanemate reegleid arutada. Peres on mängus muud dünaamikad: ei soovita vanaema tundeid haavata,» ütleb Clark. «Raskete vestluste vältimine võib abi küsides mugavam olla, kuid kui algusest peale ei seata selgeid piire, on asju hiljem keeruline parandada ning see võib tekitada ühist vastumeelsust.»
Küsimata nõu andmine võib tunduda piiride ületamisena kui seda juhtub sageli või kriitilisel viisil. Vanemad võivad vastata öeldes, et nad hindavad nende nõuandeid või öelda järgnevat: «Tean, et näed asju teisiti, aga hindan, kui teed seda lapsi vaadates hoopis nõnda. See on meile oluline.»
Lapsevanemate ja vanavanemate ühisosa leidmine
Vanemad peavad samuti mõningates valdkondades paindlikud olema. Vahel reeglite painutada laskmine on normaalne sõltuvalt sellest, kui sageli lapsi nähakse ning kas nad on endiselt turvalises ja tervislikus keskkonnas. Clark märgib, et kuigi järjepidevus on vanemluses oluline, on normaalne teha erandeid eriliste olukordade või inimeste puhul.
«Mõned vanavanemad ootavad võimalust lapselapsi hellitada ning naudivad pehmekesteks olemist,» ütleb Clark, «Nad võivad seda näha tuleproovina ning millegina, mis teeb suhte eriliseks.»
«Muidugi on äärmuslikke juhtumeid, kus erinevad stiilid võivad olla problemaatilised, seda eriti siis, kui need mõjutavad laste käitumist kodus. Sellisel juhul peaksid pered nende probleemidega tegelema. Kuid on ka okei, kui vanavanemad ei tee kõike nii nagu vanemad.»
Hoolitsemine, et konfliktid ei rikuks peresuhteid ära
Vahel võib see, kui vanavanemad pere seatud reegleid eiravad, muutuda liiga suureks probleemiks, et sellest vaikida. Kuid Mott Polli andmeid vaadates võib vanavanemate vastuvõtlikkus vanemate valikutele ja majapidamiseeskirjadele olla perekonniti erinev. Kui vanemlust puudutavates küsimustes tekivad erimeelsused, on 43 protsenti vanematest palunud vanavanemal oma käitumist muuta. Ligi pool nendest vanematest ütleb, et vanavanemad on ka seda teinud.
36 protsendi vanemate sõnul nõustus vanavanem muutuma, kuid ei teinud seda. 17 protsendil juhtudest keeldus vanavanem sellest palvest. «Vanavanemate koostöö palvega oli tugevalt seotud vanemate kirjeldusega sellest, kas erimeelsused on väikesed või suured,» selgitas Clark,« Mida suurem konflikt, seda väiksema tõenäosusega vanavanemad midagi muutsid.»
Kui vanavanemad nendest palvetest keeldusid, piirasid vanemad suurema tõenäosusega aega, mis laps nendega veetis. «Vanemad ja vanavanemad ei pruugi alati olla vanemluse osas üksmeelel, kuid kui konflikte ei lahendata, ei võida keegi,» ütleb Clark.
Vanemad, kellel olid suured konfliktid vanavanematega, tundsid suurema tõenäosusega, et see mõjutas negatiivselt ka lapse ja vanavanema suhet. «Meie leiud näitavad, et vanavanemad peaksid püüdlema selle poole, et mõista ja järgida vanema palveid ning vanemlikke valikuid - mitte ainult toetama lapsi laste kasvatamise raskes töös, vaid vältima konflikti eskaleerimist piirini, kus riskitakse lapselastega veedetud väärtusliku aja kaotamisega.»