E, 30.01.2023

Katk pole kadunud: kuidas võib tänapäeval selle saada?

PM Tervis
Katk pole kadunud: kuidas võib tänapäeval selle saada?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Kõige enam kasvas ühtse pindalatoetuse ühikumäär, mis on 17,38 eurot hektari kohta suurem kui eelmisel aastal. Foto on illustratiivne.
Kõige enam kasvas ühtse pindalatoetuse ühikumäär, mis on 17,38 eurot hektari kohta suurem kui eelmisel aastal. Foto on illustratiivne. Foto: Shutterstock

Katk, inimkonna ajaloo surmavaimaid bakteriaalseid nakkusi, põhjustas Euroopas keskajal umbes 50 miljonit surmajuhtumit ja seda tunti musta surmana. Ehkki haigus on äärmiselt haruldane, levib see tänapäevalgi.

Californias teatati sel nädalal esimesest katkujuhust viie aasta jooksul, New Mexico mees suri 20-aastaselt haigusse selle kuu alguses ja samuti on seda esinenud viimase aasta jooksul mitmel puhul Hiinas, vahendab CNN.

Yersinia pestis katkubakterit kannavad edasi närilistel elavad kirbud. Sümptomid, mis ilmnevad tavaliselt ühe kuni seitsme päeva jooksul pärast nakatumist, hõlmavad valulikke tursunud lümfisõlmi kubeme, kaenlaaluste või kaela piirkonnas, samuti palavikku, külmavärinaid ja köha.

Katkubakter püsib, kuna seda ringleb vähesel määral teatud näriliste populatsioonide hulgas. Katk esineb looduslikult USA lääneosa, eriti Arizona, California, Colorado ja New Mexico maapiirkondades. Seal teatatakse igal aastal keskmiselt seitsme inimese katkujuhtumist. Kolm endeemilisemat riiki on aga Kongo Demokraatlik Vabariik, Madagaskar ja Peruu. 

Eestis oli viimane katkuepideemia aastatel 1710–1712.

Katku põhjustav bakter on tundlik antibiootikumravi suhtes.

Märksõnad
Tagasi üles