Teadlased said selgust, mis aitab tekkida vähi metastaasidel

Vähirakud muutuvad vähem kleepuvaks, mis aitab neil liikuda ümbritsevast koest välja. Foto: Shutterstock

Leipzigi ülikooli teadlaste rahvusvaheline meeskond uuris üksikasjalikult kasvajakoe struktuuri ja vähirakkude käitumist, saades olulisi teadmisi, mis võiksid parandada tulevikus vähidiagnostikat ja teraapiat.

Nad leidsid, et kasvaja arengus võib rakkude liikumisviis muutuda – koordineeritud ja kollektiivsest käitumisest individuaalseks ja kaootiliseks. Uurimustulemused avaldati äsja ajakirjas Nature Cell Biology.

Teadlased uurisid bioloogilisi muutusi, mida rakud tavaliselt vähi arenedes läbi teevad. Neist kõige tüüpilisem on epiteeli adhesioonimolekuli E-kadheriini lagunemine.

Teisisõnu: rakud muutuvad vähem «kleepuvaks». Teadlased näitasid, et selle lagunemisega kaasneb koe liikuvuse tüübi muutus. Vähirakud võivad vabalt liikuda teistest omasugustest mööda, samal ajal kui epiteelrakud jäävad oma naabrite lõksu.

Kasvaja levimist mõjutab tugevalt kohalik keskkond: üksikult toimivad rakud võivad liikuda ka rühmadena, kui see vähendab ümbritseva koe vastupanuvõimet. Mõlemat tüüpi rakkude liikumine viis teadlaste katsetes metastaasideni.