Teadlased said selgust, mis aitab tekkida vähi metastaasidel

Vähirakud muutuvad vähem kleepuvaks, mis aitab neil liikuda ümbritsevast koest välja. Foto: Shutterstock

Leipzigi ülikooli teadlaste rahvusvaheline meeskond uuris üksikasjalikult kasvajakoe struktuuri ja vähirakkude käitumist, saades olulisi teadmisi, mis võiksid parandada tulevikus vähidiagnostikat ja teraapiat.

Nad leidsid, et kasvaja arengus võib rakkude liikumisviis muutuda – koordineeritud ja kollektiivsest käitumisest individuaalseks ja kaootiliseks. Uurimustulemused avaldati äsja ajakirjas Nature Cell Biology.

Teadlased uurisid bioloogilisi muutusi, mida rakud tavaliselt vähi arenedes läbi teevad. Neist kõige tüüpilisem on epiteeli adhesioonimolekuli E-kadheriini lagunemine.

Teisisõnu: rakud muutuvad vähem «kleepuvaks». Teadlased näitasid, et selle lagunemisega kaasneb koe liikuvuse tüübi muutus. Vähirakud võivad vabalt liikuda teistest omasugustest mööda, samal ajal kui epiteelrakud jäävad oma naabrite lõksu.

«Pikka aega on eeldatud, et rakkude kleepuvuse vähenemine kasvaja arengus suurendab nende vähirakkude liikuvust. Meie rahvusvaheline meeskond suutis seda põhimõttelist eeldust kinnitada ja näidata, et tihe keskkond võib vähirakke ikkagi tagasi hoida,» ütles professor Josef Käs Leipzigi ülikoolist MedicalXpressis. Tema sõnul on selge, et kasvaja levimist mõjutab tugevalt kohalik keskkond: üksikult toimivad rakud võivad liikuda ka rühmadena, kui see vähendab ümbritseva koe vastupanuvõimet. Mõlemat tüüpi rakkude liikumine viis teadlaste katsetes metastaasideni.

Enamik vähiliikidest on kartsinoomid, mis arenevad elundeid katva ja eraldava epiteeli koest. Selle funktsioonide hulka kuulub organite kaitse ja tugi.