Lepingu alusel saavad liikmesriigid osta 300 miljonit AstraZeneca vaktsiinidoosi koos võimalusega soetada veel 100 miljonit doosi, mida jaotatakse proportsionaalselt elanike arvuga.
Sarnaseid lepinguid arutatakse ka teiste tootjatega
Komisjon jätkab sarnaste lepingute arutamist teiste vaktsiinitootjatega ning on lõpetanud edukad ettevalmistavad kõnelused järgmiste ravimifirmadega: Sanofi-GSK 31. juulil, Johnson & Johnson 13. augustil, CureVac 18. augustil ja Moderna 24. augustil.
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ütles: «Leping AstraZenecaga on Euroopa Komisjoni vaktsineerimisstrateegia käegakatsutav tulemus. Loodame, et esimene ohutu ja tõhus Covid-19 vaktsiin näeb ilmavalgust 2020. aasta lõpus või 2021. aasta alguses.»
Vaktsiinikandidaadi tulemused on paljutõotavad
AstraZeneca ja Oxfordi ülikooli koostöös välja töötatud vaktsiinikandidaat on jõudnud juba kliiniliste uuringute II/III etappi, pärast seda, kui I/II etapis saadi paljutõotavaid tulemusi seoses ohutuse ja immunogeensusega.
Tänane leping põhineb 14. augustil AstraZenecaga sõlmitud eellepingul, mida rahastatakse erakorralise toetuse rahastamisvahendist.
Otsus toetada AstraZeneca pakutavat vaktsiini põhineb muu hulgas teaduslikul lähenemisviisil ja usaldusväärsel tehnoloogial (mittepaljunev, rekombinantne šimpansi adenoviirusel põhinev vaktsiin ChAdOx1), suuremahulisel kiirel tarnimisel, maksumusel, riskijagamisel, vastutusel ja tootmisvõimsusel, millega suudetakse varustada kogu ELi.
Vaktsiin peab olema ohutu
Komisjon kasutab koos liikmesriikide ja Euroopa Ravimiametiga ELi õigusraamistikuga ette nähtud paindlikkust, et kiirendada häid tulemusi andnud Covid-19 vaktsiinidele loa andmist ja nende kättesaadavust, säilitades samal ajal vaktsiinide kvaliteedi, ohutuse ja tõhususe standardid.
Vajalikud ohutusnõuded ja Euroopa Ravimiameti erihinnang, mis on osa ELi müügiloa menetlusest, tagavad kodanike õiguste täieliku kaitse.