/nginx/o/2020/08/31/13310466t1h72c4.jpg)
Alates 2019. aasta 9. veebruarist on Eesti hulgimüüjatel, apteekritel ja haiglaapteekidel kohustus kontrollida retseptiravimite ehtsust. Poolteist aastat kestnud üleminekuperiood lõpeb 1. septembril – nüüd tuleb Eestis võltsingukahtlusega ravimid kuni põhjuse väljaselgitamiseni müügilt kõrvaldada.
Eesti Ravimite Ehtsuse Kontrolli SA (REKS) juhatuse esimehe Raul Milli sõnul on pooleteistaastane õppimise ja harjutamise aeg läinud kiirelt. Alates 1. septembrist hakkab tänaseks kasutuses olev süsteem toimima kogu ulatuses, nii nagu seda Euroopa Liidu direktiiv ette on näinud.
«Üleminekuperiood on lõppenud ligi 2/3 Euroopa Liidu riikides, kes võltsravimite direktiivi on rakendanud. See lisaaeg on olnud nii REKSl-le kui ka apteekritele, hulgimüüjatele ning ravimitootjatele väärtuslik aeg oma tööprotsesside uuendamiseks ja nendega harjumiseks. Usume, et see tagab meile sujuvama ja vähemate tõrgetega ülemineku,» sõnas Mill.
Apteekrid on ravimite kontrollimises võtmeisikud
Ravimiameti peadirektori asetäitja Katrin Kiisk tõdes, et poolteist aastat üleminekuaega on tähendanud palju koostööd REKSi, hulgimüüjate, apteekrite ja müügiloa hoidjate vahel. «Ravimiamet on samuti kaasa mõelnud, kuidas tagada kontrollimise nõuetekohasus ning samas ravimi väljastamise sujuvus patsiendile. Apteekrid on siin võtmeisikute rollis, nende head teadmised turvaelementide süsteemist, veateadetest ja läbimõeldud töökorraldus on ravimite ladusa väljastamise aluseks,» ütles Kiisk.
2019. aasta 9. veebruaril rakendunud direktiivi tulemusena on ravimite ehtsuse kontrollimiseks võetud kasutusele uued, senisest oluliselt turvalisemad retseptiravimite pakendid. Ravimipakenditele on lisatud unikaalne 2D-märgis ja numbriline identifitseerimiskood. Ravimit müües kontrollib apteeker, kas süsteemis olev teave vastab pakendil olevale turvakoodile.
Pakendil on ka rikkumisvastane seade, mis võimaldab ka patsiendil kontrollida ega pakendit ei ole varasemalt avatud. Nädalas kontrollitakse Eestis enam kui 700 000 retseptiravimi ehtsust. Euroopa Liidus läbib sama perioodi jooksul kontrolli ligi 150 miljonit ravimit.
Ravimite nõuetekohasust võiks kontrollida määratud inimesed
Lasnamäe Tervisemaja apteegi juhataja, proviisor Moonika Markovi hinnangul on võltsravimite kontrollimine apteekritele toonud tööd ja kohustusi juurde. «Seega ongi oluline, et iga apteek on oma tööprotsessid nõnda korraldanud, et kõik töötajad teaksid, mis on nende kohustused ja vastutusala. Võltsingukahtluse või veateate saanud ravimipakendite dokumenteerimise ja müügilt kõrvaldamisega peavad minu hinnangul tegelema apteegis selleks määratud inimesed, juhataja või keegi vastutav isik, selleks et mitte panna inimesi leti taha pikalt ootama. Kliendid ja patsiendid ei pea liialt muretsema, sest pooleteise aasta kogemusele tuginedes põhjustavad veateateid pigem harva kasutatavad või erandjuhtudel väljastatavad ravimid,» kinnitas Markov.
Milli sõnul on ravimite ehtsuse kontrollimine patsiendi jaoks taustal toimuv protsess, mida nad märgata ega tajuda ei pruugi. Samas saab patsient olla kindel, et talle väljastatav retseptiravim on ehtsuse suhtes kontrolli läbinud ning et ravim on ehtne.
Ravimite ehtsuse kontorolli süsteem on loodud üleeuroopalise lahendusena. Lisaks Euroopa Liidu riikidele on võltsravimite ehtsuse kontrolli süsteemiga liitunud Norra, Šveits, Liechtenstein ja UK. Venemaal rakendus sarnane süsteem selle aasta 1. jaanuarist ja USA plaanib sarnaselt Euroopale ravimite ehtsust kontrollima hakata aastal 2023.
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)