:format(webp)/nginx/o/2020/09/02/13316897t1hce3d.jpg)
Kui ravimite määramisel arvestada inimeste geneetilise eripäradega, siis on sellest suur kasu kogu elanikkonnale. Geeni- ja terviseandmete kombineerimine aitab kiirendada ravimiarendust ning mõista paremini ravimite kõrvaltoimete seost geneetikaga, vahendab ERR.
Hiljuti kaitstud doktoritöö autor, Tartu Ülikooli genoomika instituudi spetsialist Kristi Krebs selgitab: «Juba päris kaua on teatud, et geenid mõjutavad seda, mis organismis ravimitega juhtub; võttis aga aega, et leida seosed, mida saaks kasutada kliinilistes rakendustes ja mille tõepärasus oleks kinnitatud.»
Geenivaramu doonorite põhjal tehtud järelduste paikapidavuse kontrollimiseks oli Krebsil ja ta kolleegidel võimalus teha koostööd Suurbritannias ja USAs asuva Vanderbilti ülikooli biopanga ning geeniteste pakkuva ettevõttega 23andMe, millele on andnud miljonid inimesed loa oma andmete kasutamiseks teadusuuringutes.
Olulisi avastusi kirjeldas vastne doktor järgmiselt: «Me tuvastasime tugeva seose penitsilliiniallergia ja inimese leukotsüütide antigeeni alleeli kandluse vahel ning kinnitasime selle tulemuse kahes täiendavas andmestikus, mis sisaldasid kokku 1,14 miljoni isiku andmeid. Täiendavalt näitame oma töös seost kliinilises arendusfaasis oleva osteoporoosi ravimikandidaadi terapeutilist toimet jäljendavate geneetiliste variantide ja kardiovaskulaarsete kõrvaltoimete vahel, mis illustreerib inimese geneetika uuringute kasutamise võimalusi ravimiarenduses.»
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)