/nginx/o/2020/09/02/13317653t1h8e0f.jpg)
Lääne-Niiluse viiruse peremeesloomad on linnud ja hobused, kellelt kannavad inimestele viiruseid Culexi perekonda kuuluvad sääsed. Pärast mitme nakkusjuhtumi tuvastamist Hispaania lõunaosas ning viiruspalavikulise haigusega seostatud kolmandat surmajuhtumit on kogu riigis suurenenud mure seoses võimaliku haiguspuhangu tekkega.
Viimase kümne aasta jooksul registreeris riiklik nakkushaiguste keskus Hispaanias seitse Lääne-Niiluse viirusnakkuse juhtumit; viimase kuu aja jooksul on tuvastatud 30 juhtumit. Tegemist on suurima puhanguga, mis on riigis kunagi registreeritud, vahendab Olive Press.
WHO andmetel põevad 80 protsenti nakatunutest haigust ilma selgete tunnusteta. Ülejäänud juhtudel esineb palavik, peavalu, lihasvalu ja nahalööve. Umbes ühel protsendil haigestunutest kahjustab viirus närvisüsteemi, mis võib avalduda ajukelmepõletikuna. Närvikahjustus esineb valdavalt üle 50-aastastel inimestel.
Nakkushaiguste eksperdid seostavad haigusjuhtumite sagenemist sääskede arvukuse kasvuga – Donana rahvuspargi aladel ja Guadalquiviri jõe alade lähistel on täheldatud tavapärasest ligi 30 protsenti rohkem sääski.
Andaluusia terviseminister Jesus Aguirre selgitab, et haigus sai alguse invasiivse sääseliigi Aedes Japonicus saabumisega. Veterinaarühingu nõukogu juht Luis Alberto Calvo Saezi sõnul võivad Hispaanias aktiveerunud zoonootilised nakkused, sealhulgas Lääne-Niiluse viirus ja Krimmi-Kongo hemorraagilise palaviku viirus, levida kogu riigis.
Praegu on võimalikku nakkust kandvate sääskede suurim koloonia tuvastatud Cordoba provintsis, kus viiakse läbi alade laialdane suitsutamine sääsetõrjevahenditega, et piirata sääskede paljunemist.