Hispaanlased mures Lääne-Niiluse viirusnakkuse leviku pärast

Lõuna-Hispaanias elevust tekitanud Lääne-Niiluse viirusnakkuse leviku ohus kasutatakse piirkonnas sääsemürki, et takistada nakkust kandvate putukate levikut ja ennetada võimalikku haiguspuhangut. Nakkustõrjekeskuse töötaja töötleb mänguväljaku ala Hispaania lõunaosas, Sevillas, 21. augusti 2020. Foto: Town Hall of Palomares del Rio HANDOUT/EPA/Scanpix

Lääne-Niiluse viiruse peremeesloomad on linnud ja hobused, kellelt kannavad inimestele viiruseid Culexi perekonda kuuluvad sääsed. Pärast mitme nakkusjuhtumi tuvastamist Hispaania lõunaosas ning viiruspalavikulise haigusega seostatud kolmandat surmajuhtumit on kogu riigis suurenenud mure seoses võimaliku haiguspuhangu tekkega. 

Viimase kümne aasta jooksul registreeris riiklik nakkushaiguste keskus Hispaanias seitse Lääne-Niiluse viirusnakkuse juhtumit; viimase kuu aja jooksul on tuvastatud 30 juhtumit. Tegemist on suurima puhanguga, mis on riigis kunagi registreeritud.

WHO andmetel põevad 80 protsenti nakatunutest haigust ilma selgete tunnusteta. Ülejäänud juhtudel esineb palavik, peavalu, lihasvalu ja nahalööve. Umbes ühel protsendil haigestunutest kahjustab viirus närvisüsteemi, mis võib avalduda ajukelmepõletikuna. Närvikahjustus esineb valdavalt üle 50-aastastel inimestel.

Veterinaarühingu nõukogu juht Luis Alberto Calvo Saezi sõnul võivad Hispaanias aktiveerunud zoonootilised nakkused, sealhulgas Lääne-Niiluse viirus ja Krimmi-Kongo hemorraagilise palaviku viirus, levida kogu riigis.